Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eile vahetult enne tööpäeva lõppu laekus OSCE/ODIHR-i hinnang Eestis kasutatava internetihääletuse õiguslikule regulatsioonile.

Dokument on 30 lehekülge pikk ja vajab veel põhjalikku läbitöötamist, aga siin on riigikogu liikme Varro Vooglaiu esialgne kokkuvõte esitatud kriitikast.

1. Puudujäägid õigusraamistikus ja protseduurides
Õigusliku selguse nappus. Kuigi 2024. aasta seadusemuudatused parandasid olukorda, ei reguleeri seadus endiselt piisavalt täpselt, kuidas rakendatakse internetihääletuse kontekstis valimispõhimõtteid – üldisus, võrdsus, salajasus ja valimisvabadus.
Ebaselged otsustusreeglid. Puuduvad selged kriteeriumid, mille alusel võib Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) peatada, katkestada või tühistada e-hääletuse või lubada hääletamist mobiilseadmetes.
2. Ebapiisavad tagatised hääletussalajasuse ja aususe jaoks
Surve ja rühmahääletuse riskid. Muret tekitavad olukorrad, kus hääletatakse grupis (nt hooldekodudes) ja salajasust ei suudeta tagada.
Puuduvad hääletaja teavitused ja kinnitused. Seadus ei nõua, et valija kinnitaks hääletamist privaatselt ja vabatahtlikult ega juhenda teda selle vajalikkusega seonduvalt.
Järelkontrolli puudumine. Seadus ei kohusta VVK-d ega valimisteenistust valimiste järel auditeerima võimalikke rikkumisi hääletamise salajasuse osas.
3. Piiratud läbipaistvus ja avalik järelevalve
Vähene vaatlejate kaasamine. Seadus ei täpsusta, kuidas ja mil määral saavad vaatlejad jälgida ja kontrollida internetihääletust.
Avaliku arutelu puudus. Hiljutiste muudatuste puhul ei toimunud piisavalt laiapõhjalist arutelu selle üle, kuidas tõlgendada põhiseaduslikke valimispõhimõtteid digikeskkonnas.
4. Tehnilised ja turvalisusega seotud probleemid
Ebaselged nõuded turvalisusele ja kontrollitavusele. Kuigi tehti edusamme küberjulgeoleku osas, ei sätesta seadus piisavalt ajakohaseid tehnilisi ja protseduurilisi nõudeid.
Kontrollitavuse standardite puudumine. Seaduses pole piisavalt selgelt määratletud individuaalset ja üldist kontrollitavust ega seda, kuidas tagada hääletuse sunni- ja pettusekindlus.
5. Kaebuste esitamise ja sanktsioonide puudujäägid
Kaebuste süsteemne reguleerimata jätmine. Puudub konkreetne mehhanism internetihääletuse rikkumiste kohta avalikes huvides kaebuste esitamiseks, samuti puuduvad sobivad tähtajad ja tõendamisreeglid.
Kriminaalvastutuse ebapiisavus. Kehtiv karistusseadustik ei reguleeri piisavalt spetsiaalseid e-hääletusega seotud rikkumisi.
6. Poliitiline lõhe ja usaldusprobleemid
Parteiline polariseerumine. Osa opositsiooniparteidest peab internetihääletust kallutatuks ning avalik usaldus on langenud.

Viimased uudised