Rain Arst: Töökiusu kafkalikke vorme Viljandi haigla näitel
Avaldatud: 20 detsember, 2021
Viljandi haigla meedikuid esindav Rain Arst kirjutab arvamusloos, kuidas vaktsineerimata töötajad lastakse jõulukingiks lahti kui kärnased koerad „nende eneste kaitseks”.
Järgneb Rain Arsti arvamuslugu:
Viljandi Haigla ühe peagi vallandatud töötajana ja kohustuslikku vaktsineerimist ebaproportsionaalseks ning põhjendamatuks meetmeks pidavate töötajate esindajana võtan teemat täiendada, et mulle esitatud arvukatele küsimustele vastata ja ka mõtte ainet pakkuda. (vt viide 1 allpool)
Selguse mõttes olgu öeldud, et järgnevaga ma ei väida, et covidi vastu süstimisest ei võiks konkreetsele inimesele mingit kaitset olla, eriti veel riskigruppi kuuludes, vaid seda, miks vaktsineerimata töötajatele sule sappa löömine on põhjendamatu.
Teame nii teadusuuringute (viide 2) põhjal kui näeme reaalses elus, et vaktsineerimine iseenesest ei ole pidurdanud koroonaviiruse levikut. Nakkust kannavad vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimesed üsna ühtemoodi edasi. Marginaalne vahe, mis vaktsineerimise järgselt tekib, ei mängi nii nakkava viiruse puhul sisulist rolli ja kaob juba paari-kolme kuuga (viide 3)
Eesti meediapildis sagedamini sõna saavad professoridki kinnitavad, et Delta tüvi (enamgi siis Omikron) on nii nakkav, et saab kõik kätte.
Näeme ju, kuidas ka ülivaktsineeritud riikides nakatumislained uusi rekordeid teevad.
Näeme, kuidas viirus rändab väga kõrge vaktsineerituse tasemega haiglatesse ja hooldekodudesse ka vaktsineeritud töötajate kaudu sisse ja levib seal vaktsineeritud töötajate ja hoolealuste hulgas kui kulutuli.
Septembris kirjutas Postimees, kuidas Hellenurme hooldekodus haigestusid kõik kaitsepoogitud 64 hoolealust ja 14 töötajat, (ja kaks hoolealust suri).
Tean ju oma Viljandi haigla pealt, kuidas viiruskolded on meil viimastel kuudel pidevalt sees olnud, sissetoojateks on aga kas patsiendid või vaktsineeritud töötajad, sest vaktsineerimata töötajaid on viimased kolm kuud igal hommikul tööle tulles laborantide hoolsal käel pika pulgaga testitud. (Olulise nüansina võib mainida, et selle kolme kuu jooksul ilmnes mu teada vaid üks positiivne test, kuigi testitavaid oli algul üle saja). Lisaks peavad nad kandma FFP2 maski, erinevalt poogitud töötajatest, kel on lubatud meditsiinilise tavamaskiga olla.
Nii et vähe sellest, mõlemad kannavad viirust ühtemoodi edasi, on vaktsineerimata lisaks hommikuti testitud ja kohustatud FFP2 maski kandma.
Kasutage nüüd tervet mõistust ja öelge, kes on tegelikult hoolealuste jaoks ohtlikumad? Aga kummad lahti lastakse!?
Nüüdsama on mitmes osakonnas kolded sees.
Ühes sellises erihooldusosakonnas, kus minagi töötan, kus on pea kõik hoolealused ja töötajad (rohkem kui 90 protsenti) vaktsineeritud, tõi viiruse sisse vaktsineeritud töötaja (keda ju hommikuti ei testitud).
Vaid loetud päevadega nakatusid pea kõik kliendid ja töötajad, kes tööle tulid. Oli isegi päevi, kus kaitsepoogitud töötajad olid haigena kodus ja viimased kaks süstimata töötajat pidid mitmekordse koormusega mitu ööpäeva ühtejärge töötama, sest nemad olid veel nakatumata. Appi kutsuti vaktsineerimata töötajat isegi teisest osakonnast.
Nagu näha, pole praegu haiglal olnud midagi selle vastu, et kasutada viiruskolletes vaktsineerimata töötajaid, kui häda käes; ent samas lastakse nad jõulukingiks lahti kui kärnased koerad, „nende eneste kaitseks” seejuures, sest sisuliselt just seda ju haigla ravijuht 13. detsembri AK-s ütleb, väites, et „vaktsineerimata töötajate hommikune testimine kaitseb küll patsiente, aga ei kaitse töötajaid endid”. Sama väitis mulle vallandamisele eelnevat hoiatust üle andma tulnud personalijuht. On näha, et juhtkond on loobunud „patsiendi kaitseks” argumendist. See oleks testimise võimalust arvesse võttes liiga ilmselge vale.
Kuna see kõik on kafkalikult jabur, võtame ka „töötajate endi kaitseks” väite pulkadeks:
1. Kas me täiskasvanud inimesena vajame endale lapsehoidjat? Kas me oleme seda palunud? Me teeme ise oma kaalutletud otsused oma terviseriskide ja -valikute osas. Mis ajast on see teisiti?
2. Kas töölt vabastamine kaitseb meid kuidagi nakatumise eest üldse?
3. Töö juures FFP2 maski kandes oleme kaitstumadki kui väljaspool tööaega.
4. Sama argumendiga „enda kaitseks” tuleks vallandada ka need, kel on mõni oluline Covidi riski tõstev tervisehäda: nt diabeet, kõrge vererõhk, vähki põdenud inimesed, krooniliste maksa-, neeru-, südame- või kopsuhaigustega töötajad, ka suitsetajad. Need on kõik olulised raskekujulise Covid-haigestumise riskid. Nemad on palju suurema isikliku riskiga kui terved vaktsineerimata inimesed.
5. Lahti tuleks lasta ka kõik töötajad, kelle isiklikud tervisevalikud ja -käitumine on haigla juhtkonna meelest vale ja kes neid ei muuda.
Kohustuslikud peaksid olema ka vaktsiinid teiste haiguste jaoks.
Juba praegu peaks olema kohustuslik Covid-vaktsiini kolmas doos ja iga järgnev uute tüvede (Omikron jne) vastu välja lastav vaktsiin.
Nii peaks see kõik olema, kui „töötajate enda kaitseks” oleks tegelikult argument ja mõte, millest lähtutakse. Aga muidugi seda ei tehta muudel juhtudel. Seda tuuakse vaid ettekäändeks koroona-süstimata töötajate vallandamisel.
6. Millistest isiklikest riskidest me räägime üldse? Statistika näitab, et alla 50-aastasel vaktsineerimata inimesel on suurem risk surra või saada raskeid vigastusi liiklusõnnetuses kui Covidit põdedes. See risk on üliväike. Ja sedagi pigem siis, kui on mõned kaasuvad haigused. Miks lastakse lahti hea tervisega töötajad?
7. Nakatumist töö juures on võimalik vältida, kui töötaja ise kaitseb ennast korrektselt kaitsevahendite ja muude nakkuse levikut tõkestavate meetmetega. Toon näiteks Viljandi Haigla erakorralise meditsiini osakonna, kus töötajad puutuvad kõige vahetumalt kokku haiglasse tulevate kontrollimata patsientidega. Kahe aasta jooksul, mil meil Covid haigus levib, pole seal praktiliselt ükski töötaja töö juures nakatunud. Seega, kõik sõltub töötaja kaitsmisel peamiselt endast, kuivõrd korrektselt kasutada isikukaitsevahendeid ja muid nakkustõrje meetmeid.
Niisiis, kui sundvaktsineerimise argumendiks tõstetakse juba avalikult „töötajate eneste kaitseks”, on ilmselge, et sisulised argumendid puuduvad, miks ei võimaldata vaktsineerimata töötajatel rutiinse hommikuse testimisega töötamist jätkata.
Töölepingu seadus ja bioloogiliste ohutegurite määrus näeb töölepingu ülesütlemist VIIMASE ABINÕUNA, kui riske ei saa mitte kuidagi teisiti enam maandada.
Meil oli olemas kõigiti toimiv praktika. Minimaalsed riskid, mis vaktsineerimatusega seonduvad, on hommikuse testimise ja FFP2 maski kandmisega kuhjaga tasa tehtud, nii et reaalselt on ohtlikumad vaktsineeritud töötajad.
Paraku tean faktiliselt, et Viljandi Haigla vaatab läbi sõrmede paljudele meetmetele, mis tegelikult nakkuse levikut tõkestaksid.
Võtame ventilatsiooni. Uuringud on näidanud, et korralik aktiivne ventilatsioonisüsteem vähendab viiruse levikut kordades (viide 4). Ometi on Viljandi Haigla mitmetes osakondades, kus sees nõrgestatud immuunsusega patsiendid, vanad või katkised ventilatsioonisüsteemid. Ka juba eelnevalt näiteks toodud osakonnas, kus nakatusid väga kiiresti pea kõik kliendid kui töötajad, on üks sellistest, kus ventilatsioon juba pikemat aega remontimist tahab.
Kummaline on ka see, et isegi koroonalaine kõige ägedamal perioodil lasi Viljandi haigla vabalt toimuda osakondade ülestel koosolekutel ja koolitustel, mida oleks saanud teistmoodi organiseerida või edasi lükata. Näiteks erinevate osakondade töötajatest komplekteeritud grupi-supervisioonid. Tuletõrje õppuseks kutsutakse korraga kohale kogu osakonna personal, selle asemel, et teha koolitusi vahetuste kaupa.
Nimesid ja osakondi nimetamata võin kinnitada, et töötajate maskikandmisele ja pindade desinfitseerimise kohustusele vaadatakse nii mõneski osakonnas läbi sõrmede ehk meetmeid, mida formaalsete dokumentide ja avalike avalduste järgi väga rangelt järgitakse, tegelikult eriti ei kontrollita ega järgita.
Miks ei kohustata erihooldusosakondades vaktsineeritud töötajaid kandma efektiivset FFP2 maski?
Näiteid võiks tuua veel ja veel.
Kahjuks tuleb tõdeda, et tegelikult efektiivsete meetmete rakendamise asemel lastakse täiesti põhjendamatult lahti mitmeid häid ja kogemustega töötajaid, kellest mõned on Viljandi Haiglat teeninud aastakümneid ja kel pensionini on jäänud veel vaid loetud aastad.
Et kohustusliku vaktsineerimise plaan oli enne ja riskianalüüs tehti pärast, sellele viitab asjaolu, et poolametlikult hakati meile rääkima vaktsineerimata töötajate vallandamisest juba poolteist kuud enne riskianalüüsi uuendamist. Kui see viimaks saabus, polnud seal sees mingeid konkreetseid arvutusi tegelike riskide kohta ja kõigile töötajatele, IT-poisist intensiivpalati arstini lajatati kohustus ühe mõõduga.
Töö kaotuse hirmus on vastu tahtmist ennast vaktsineerinud viimaste kuude jooksul kümneid ja kümneid inimesi, kes on ennast seepärast justkui vägistatuna tundnud. Olen näinud peaaegu pisarateni haiget saanud naisterahvaid, olen näinud meestöötajat, kes ütleb, et tunne on nüüd justkui litsil, olen näinud paljusid, kes kurdavad, et neil lihtsalt ei jää midagi muud üle… sest pangalaenud… sest kardavad, oma vanuse tõttu enam mitte uut tööd leida… sest ameti omandamiseks on investeeritud oma parimad aastad jne.
Paraku ei saanud kohustuslikku vaktsineerimist vastustavad töötajad tööandjalt sisulisi vastuseid oma küsimustele. Muuhulgas esitasime neile riskianalüüsi metoodika kriitika, tõime välja probleemkohad ja küsimused, paraku saime vastuseks vaid hunniku paragrahve, mis pidid andma haiglale õiguse hinnata riske nagu ise tahavad. 30 allakirjutanuga ühispöördumisele pidada maha usalduslik kohtumine, et tekkinud olukorras konstruktiivset lahendust otsida, palkas haigla meiega suhtlema ülikalli haiglavälise advokaadibüroo.
Kui Viljandi Haigla juhtkond pareerib sisulisi küsimusi viidates tuimalt seadustele ja oma riskianalüüsile, siis tuletaks neile siinkohal meelde, et ka teiste haiglate kohta kehtivad samad seadused ja ka neil on riskianalüüsid, aga nagu teame pole ükski teine haigla pidanud seetõttu vajalikuks kohustusliku vaktsineerimise kehtestamist. (viide 5)
Tuletame ka meelde, et Eestis kehtib vaktsineerimisvabaduse põhimõte ja põhiseadus, mille järgi, kedagi ei tohi tema tahte vastaselt allutada meditsiinilistele eksperimentidele ega ravile, sealhulgas vaktsineerimisele, v.a erandjuhtudel, kui ta kujutab teiste inimeste tervisele arvestatavat ohtu. Seda aga ei ole, nagu eelnevalt juba näitasin.
Viimasel ajal on ajakirjanikud võtnud kasutusele töökiusu mõiste.
Näeme, et Viljandi Haigla võtab suuna kõige ehedamale töökiusule, saades sellega üleeestiliselt loogikavaba töökiusu ajalooliseks näiteks.
(2) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8481107/
(3) https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.09.28.21264260v2
https://www.thelancet.com/journals/laninf/article/PIIS1473-3099(21)00648-4/fulltext
(4) https://www.mpic.de/4851094/risk-calculator?fbclid=IwAR0uFsYsaw0B3nfL-ohXD1kWHBkMjHel_9Fj_wlb2J5dUW5vtjLoFNPaboc
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
