Rahvakogu kutsub heaolu teemal arutlema
Avaldatud: 21 oktoober, 2025
Foto: Ardo Kaljuvee Novembris ja detsembris koguneb Keilas, Kadrinas ja Elvas üle-eestiline rahvakogu, mis hakkab arutama, kuidas parandada eestimaalaste heaolu. Korraldajad ootavad huvilisi kandideerima kuni 2. novembrini.
„Rahvakogu on arutleva demokraatia formaat, kus otsuseid teeb läbilõige ühiskonnast ehk mini-avalikkus. Rahvakogu sobib eriti hästi pikaajaliste, poliitilises ummikus olevate ja ühiskonda polariseerivate teemade lahendamiseks. Rahvakogud on end tõendanud kui üks mõjusamaid osaluse meetodeid ja seetõttu võiks neid ka Eestis sagedamini korraldada,” räägib Hea elu rahvakogu koordineerija Teele Pehk.
Eestis on varem korraldatud viis rahvakogu. Viimati toimus see Tallinna roheluse teemal, mis andis linnavalitsusele tugeva mandaadi rohealasid hoida ja lisada. Seekordne rahvakogu toimub esmakordselt vabaühenduste algatusena, mitte riigi või omavalitsuse tellituna. Hea elu rahvakogu on erakonnapoliitikast sõltumatu.
Kutse heaolu üle arutlema saab 20 000 inimest
Hea elu rahvakogu moodustatakse juhuvalimi kaudu 30 eestimaalasest, kes esindavad eri tunnuste alusel läbilõiget Eesti elanikkonnast. Selleks, et valim esindaks inimesi võimalikult mitmekülgselt, saab kutse rahvakogusse 20 000 inimest. Kutse saanud, kes on valmis rahvakogus osalema, peavad oma osalemishuvi registreerima.
Sel korral saavad kõik vähemalt 16-aastased eesti keelt kõnelevad Eesti elanikud end ka ise rahvakogusse registreerida. Osalemishuvi tuleb kirja panna hea elu rahvakogu kodulehel: https://rahvakogu.info/
„Lõplikus valimis arvestatakse, et rahvakogu osalejate seas oleks tasakaalus nii mehi kui naisi, erinevaid vanusegruppe, linna- ja maa-elanikke, erineva haridustaseme ja sotsiaal-majandusliku toimetulekuga inimesi – sarnaselt Eesti elanikkonnaga,” lisab Pehk ning rõhutab, et mingeid erilisi oskuseid rahvakogus osalemiseks vaja ei ole.
Heaoluühiskond vajab ümbermõtestamist
Hea elu rahvakogu esitab küsimuse „Mida on heaks eluks vaja?” ja arutleb, missugune peaks olema Eesti majandus- ja sotsiaalpoliitika, et tagada suurem inimeste ja looduse heaolu.
Rahvakogu osalejad tutvuvad viiel kohtumisel rahvusvahelise sõltumatu mõttekoja, Rooma klubi, koostatud Earth4All järeldustega ning kuulavad ekspertide ja huvirühmade ettekandeid, mis aitavad teemat paremini mõista. Kohtumiste lõpus kujundavad osalejad ühiselt seisukohad, mis jõuavad hiljem nii Riigikantselei, Riigikogu kui ka laiema avalikkuseni.
„Paljud inimesed tunnevad, et nende häält ei kuulata ning avalik ruum on täis ründavat ja vastanduvat meelsust. Rahvakogu aitab seda muuta, luues turvalise viisi, kuidas ühiselt parematesse otsustesse panustada. Julgustan kõiki, keda heaolu teema kõnetab, end rahvakogusse registreerima,” sõnab Pehk.
Hea elu rahvakogu korraldavad mõttekoda Praxis ja DD Demokraatiakeskus. Koostööpartneriteks on rahvaalgatusveebi haldav Eesti Koostöö Kogu, Vabaühenduste Liit, Arvamusfestival, Eesti Noorteühenduste Liit, Avatud Eesti Fond ja Riigikantselei.
Hea elu rahvakogu toetab Euroopa Liit ja Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskus ESTDEV Mondo projektist NOPLANETB. Kaasrahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ning Praxis. Sisu eest vastutavad korraldajad, sisu ei saa ühelgi juhul käsitleda Euroopa Liidu või ESTDEV seisukohana.
Varasemad rahvakogud Eestis
- 2025 – Hea elu rahvakogu on kolmas üleriigiline rahvakogu Eestis. See on esimene vabakondlikult korraldatud rahvakogu.
- 2023 – Tallinna rahvakogu tegi ettepanekud rohealade ja kliimamõjude teemal.
- 2022 – Tartu rahvakogu arutles säästva liikuvuse ja rohelise elukeskkonna ü
- 2021 – Ida-Virumaa noorte kliimakogu andis noorte hinnangu õiglase üleminekule “rohelisele majandusele”.
- 2019 – Üleriigiline rahvakogu andis sisendit riikliku metsanduse arengukavasse.
- 2013 – Eesti esimene ja üleriigiline rahvakogu erakondade rahastamise, kodanike kaasamise ja valimiste teemal.
Rahvakogude näiteid Euroopast
- 2025 – Euroopa Liidus toimuvad praegu rahvakogud euroliidu eelarve, elurikkuse,põlvkondadevahelise sideme ja kriisivalmiduse teemadel.
- 2025 – Norra korraldas tuleviku-teemalise rahvakogu, et arutada, milliste väärtuste alusel jagada riigi naftarikkust.
- 2021-… Pariisis tegutseb püsiv rahvakogu („mini-Pariis”), mis koostas näiteks määruse kodutuse ennetamiseks ja leevendamiseks.
- 2022-… Milanos jälgib alaline rahvakogu linna kliimapoliitika elluviimist ning annab soovitusi elukeskkonna parandamiseks.
- 2023-… Brüsseli püsiv rahvakogu teeb ettepanekuid ja poliitilist järelevalvet kliimapoliitika osas.
- Rahvakogusid toimub üle maailma üha enam ka haridusasutustes, sealhulgas koolides ja muuseumides, kus arutatakse heaolu, õpirõõmu ja kogukondliku turvatunde ü
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
