Rahulolu eriarstiabi teenustega püsib patsientide seas kõrgena
Avaldatud: 25 veebruar, 2025
Kantar Emor tehtud rahulolu-uuringu kohaselt on viimase 12 kuu jooksul eriarsti külastanud veidi enam kui pooled (54%) Eesti elanikest. Nagu ka viimastel aastatel, jäi suur osa patsientidest (85%) eriarstiabi visiidiga rahule. Siiski oli neid patsiente (42%), kes tõid seoses viimase eriarsti külastusega välja vähemalt ühe probleemi.
Tervisekassa partnersuhtluse juhi Ergo Pallo sõnul on kvaliteetne arstiabi Eestis võimalik tänu võimekatele spetsialistidele, kes iga päev Eesti inimeste heaks töötavad. „Tunneme heameelt, et suur osa uuringus osalenud patsientidest on hinnanud oma rahulolu eriarstiabiga heaks, mis näitab meie tervishoiutöötajate pühendumust ja professionaalsust. Samas ei saa me eirata süvenevat tervishoiutöötajate nappust, mis peegeldub ka kasvanud probleemide osakaalus ja väljakutsetes seoses arstiabi kättesaadavusega. Eriarstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks vajame laiapõhjalist koostööd tervishoiusektori, haridusasutuste ja riigi vahel, et ka tulevikus oleks arstiabi kättesaadav kõigile Eesti inimestele sõltumata elukohast või majanduslikust seisust,” nentis Pallo.
Probleemide osakaal tervishoiuteenuste saamisel on inimeste hinnangul kasvanud – veidi alla poolte (42%) patsientidest koges eriarsti külastamisel vähemalt üht probleemi, mida on rohkem kui möödunud aastal (28%). Suurenenud on ka tasuliste vastuvõttudega seotud probleemid (22%). Kuigi eriarsti visiiditasu tõuseb alles 2025. aasta aprillist, võib see teadmine juba peegelduda antud uuringu vastustes. Samuti võib see tähendada, et inimesed on ise eriarstiabi visiidi eest maksnud. Eriarsti tasuline vastuvõtt valmistas enam probleeme 31-49-aastastele meestele, muust rahvusest ning Tallinna elanikele. Samuti märgiti seda, et eriarst asub liiga kaugel (17%).
Kantar Emori uuringust selgus veel, et suur osa patsientidest (85%) hindavad eriarsti selgitusi terviseseisundi ja ravivõimaluste kohta kergesti arusaadavaks ning 73% tundis, et neid kaasati raviotsustesse piisavalt. Kaasamisega olid keskmisest enam rahul 65+ vanuses naised, vähem rahul olid 31-49-aastased mehed ning muust rahvusest elanikud.
Viimase 12 kuu jooksul eriarsti külastanud patsientidest pääses viiendik (19%) vastuvõtule seitsme tööpäeva jooksul pärast aja broneerimist. 22% ootas eriarsti vastuvõttu kaheksast päevast kuni nelja nädalani ning ligemale 56% patsientidest pidi ootama vastuvõttu enam kui kuu aega.
Ootuspäraselt on rahulolu eriarsti kättesaadavusega tugevas seoses eriarsti vastuvõtule pääsemise kiirusega. Kokku on eriarsti vastuvõtule pääsemise kiirusega rahul 42% patsientidest. Keskmisest vähem on eriarsti kättesaadavusega rahul 50-64-aastased naised, muust rahvusest inimesed ning Tallinna ja teiste suuremate linnade elanikud.
Selleks, et kiirendada inimeste pääsemist eriarstini, on Eestis kasutusel e-konsultatsioonid, mis pakuvad perearstidele ja eriarstidele selgeid, ühtlustatud juhiseid, toetades meditsiinilise näidustuse põhist prioritiseerimist suunamisotsuste efektiivsemaks ja sujuvamaks muutmisel. „Tänaseks on ligemale 40 erialal loodud e-konsultatsiooni võimalus, kus perearst või ka mõne muu eriala arst saab konsulteerida teise arstiga, kui patsienti on vaja saata näiteks eriarsti vastuvõtule või pidada nõu tema raviplaani osas. E-konsultatsioonide arv kasvab iga aasta, kuid üle Eesti pole nende kasutamine ühtlane,” selgitas Tervisekassa perearstiabi teenusejuht Laura Johanna Tuisk.
Viiendik elanikest on vajanud ootamatut abi
Erakorralise meditsiini osakonda (EMO) on viimase aasta jooksul sattunud 22% Eesti elanikest. Keskmisest sagedamini on külastanud EMO-d noored ja keskealised (18-49-aastased). Peamiseks külastuse põhjuseks on ootamatu haigestumine või vigastus (77%), oluliselt harvem minnakse sinna kiirema eriarsti vastuvõtu ootuses (11%), perearsti soovituse (8%) või kiiremate uuringute ootuse (6%) tõttu.
Õhtu või öötundidel ilmneva ootamatu terviseprobleemi korral eelistab üle poolte elanikest (53%) omal käel hakkama saada. Selline eelistus on suurem 18-30 aastaste, muust rahvusest ning maapiirkondade elanike seas. Vaid 18% vastanutest pöörduks EMO-sse, 12% helistaks perearsti nõuandeliinile ning 11% kutsuksid kiirabi. EMO-sse pöördumist eelistavad sagedamini muust rahvusest elanikud (23%; võrdluseks 16% eestlastest), samas kui kiirabi kutsuvad tõenäolisemalt muust rahvusest ja eakamad (65+) Eesti elanikud.
Tervisekassa ja Kantar Emori läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanikkonna hinnangud Eestis pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. 2024. aasta detsembris toimunud uuringu käigus küsitleti 1379 Eesti elanikku.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
