Ragnar Klavan: teekond Liverpooli ei pea algama Tallinnast
Avaldatud: 29 mai, 2025Kui keegi oleks mulle Viljandi kruusaväljakutel pisikese poisikesena palli taga ajades öelnud, et kannan kunagi Liverpooli särki ja mängin iganädalaselt sadade tuhandete silmapaaride ees, oleksin ehk muhelenud ja trenni edasi teinud. Aga unistus elas ja kasvas ning mis peamine – jagus neid, kes julgustasid unistama.
Tänane Eesti jalgpall seisab aga silmitsi tõsise murega: puuduvad võrdsed võimalused selliste unistuste sünniks. Liiga palju sõltub klubide asukohast – kas lähedal on vajalik taristu, toetavad lapsevanemad, treenerid või lihtsalt transport, et noor saaks üldse mängule minna.
Olen viimase poole aasta jooksul istunud maha kümnete klubide esindajatega üle kogu Eesti. Samuti toimusid jalgpallikäräjad, kus arutasime ühiselt, mida on vaja selleks, et jalgpall ei muutuks vaid suurlinna mänguks. Need on olulised mõtted, millega tuleb tegeleda, sest nendest sõltub paljude noorte unistus.
Miks jalgpall peab jõudma igasse Eestimaa nurka?
Kui noormängija ei saa osaleda sportlikule tasemele vastavas liigas mitte oskuste, vaid transpordiks kuluva summa tõttu, siis kaotab sellest Eesti jalgpall. Kui väikeklubis ei ole enam kedagi, kes noori juhendaks ning lõpuks ka lapsi, keda treenida, on see kogu ala kaotus. Regionaalne ebavõrdsus pole ainult jalgpalli mure, see on ühiskondlik probleem. Aga jalgpall saab olla osa lahendusest. Kui viime kaasaegsed tööriistad ja teadmised igasse Eestimaa nurka, ei sünni sellest kasu üksnes spordis, vaid kogukonnas laiemalt.
Mulle meeldib mõelda, et jalgpall võib olla väikese koha jaoks nagu südamerütm. Kui see on tugev, tunnevad seda kõik – kool, kogukond, ettevõtted. Aga südame tööd ei saa hoida üleval ainult entusiasmil. Selleks on vaja tuge, teadlikkust ja koostööd. Ja see tugiõlg peab tulema jalgpalliliidult – mitte ainult Exceli-põhiste plaanidena, vaid kohaloleku ja tegudena. Võrgustikuna, mis töötab ka siis, kui pealinna valgus ei paista.
Kuidas piirkondlikku jalgpallielu tegelikult toetada?
Esmalt tuleb alustada inimestest. Paraku on jätkuvalt Eestis klubisid, kus pole seni olnud võimalik treenerite tööd isegi tagasihoidlikult tasustada. Seetõttu tuleb fookuses hoida treenerite tööjõutoetus ja vähemalt 30% palgatõus, et tagada stabiilsus ja konkurentsivõime ka väikestes keskustes. Toetuse põhimõtted lähtuvad klubide tegelikust vajadusest ning on loodud nii, et keegi ei jääks ukse taha.
Teiseks ei saa teadmised ja tööriistad olla koondunud ainult suurematesse keskustesse. Kogu Eestis tuleb kasutusele võtta ühtne talendihaldussüsteem ja videoanalüütika platvorm – nii saab ka väikeklubi treener analüüsida mängu, märgata arengukohti ja suunata noori edasi. Eesmärk on kaotada tehnoloogiline lõhe klubide vahel, mitte seda suurendada.
Kolmandaks peame looma võimalused, et teadmised liiguksid kiiremini ja laiemalt. Treenerite (digi)oskuste arendamise programmid võimaldavad neil täiendada end ka kaugõppe vormis, ilma et peaks töölt vabaks võtma või Tallinna sõitma. Seal, kus professionaalne tugipersonal on napp, tuleb klubidel teadlikult kaasata kogukonda – näiteks lapsevanemaid, kes saavad osaleda nii logistika korralduses kui ka treeningprotsessis. Alaliit saab siin pakkuda taas toetavat ja suunavat raamistikku.
Neljandaks vajab taristu toetamine senisest läbimõeldumat ja kohalikku vajadust arvestavat lähenemist. Sarnase jalgpallihalli rajamine igale poole ei lahenda kõiki tegelikke muresid. Seepärast tuleb teha üle-eestiline kaardistus, mille alusel sünnib läbipaistev ja sisuline investeerimiskava. Piirkondlikud klubid ootavad kaasinvesteeringute süsteemi, mis võimaldab neil kandideerida toetustele selgete ja üheselt mõistetavate kriteeriumite alusel – mitte suhtepõhiselt ja vaid tippklubidele keskendudes.
Väikeklubid vajavad eraldi tähelepanu ja päris lahendusi
Regionaalsete klubide esindajad on andnud kohtumistel väga väärtuslikku sisendit – just nende kogemuste ja ettepanekute pinnalt on sündinud ka eraldi programm väikeklubi staatusega organisatsioonidele. Sageli on just need klubid viimased, kes hoiavad piirkonnas koos noored, kogukonna ja jalgpalli. Eesmärk peab olema aidata neil mitte ainult püsida, vaid ka areneda.
Tallinnast ja Tartust kaugemale jõudes on üheks klubisid ühendavaks keskseks murekohaks transpordikulu, mis kaasneb mängudel käimisega. Reaalsus on see, et sageli moodustab see lõviosa kogu klubi niigi napist eelarvest. Seetõttu on oluline luua vajaduspõhine transpordikulude toetus, sest sportlik areng ei tohi kunagi sõltuda bussirendi hinnast.
Samuti tuleb luua ja toetada regionaalseid koostöökeskusi, kus väikeklubid saavad jagada koolitusi, kogemusi ja isegi treeninguid – tihti koostöös teiste spordialadega. Kui klubid töötavad rohkem koos, väheneb nende koormus ja suureneb mõju.
Selleks, et kaasaegsed IT-lahendused oleksid kättesaadavad ka väiksemate eelarvetega klubidele, peab jalgpalliliit katma olulise osa vajalikust investeeringust. Ja kui räägime taristust, siis ei saa lubada, et see areneb juhuslikult. Iga piirkond on erinev ja just seetõttu tuleb luua vajaduspõhine investeerimiskava, mis arvestab kohalikke olusid.
Unistused ja eeskujud annavad jalgpallile elu
Selle kõige kõrval ei saa salata, et jalgpall on alati midagi veel rohkemat kui süsteemid ja investeeringud. See on ennekõike emotsioon. Ja see emotsioon peab jõudma igale poole. Seepärast on eesmärk luua programm „Õpi parimatelt!”, kus A-koondise mängijad külastavad süsteemselt väiksemaid klubisid üle Eesti, et jagada oma kogemusi, pakkuda eeskuju ja öelda igale lapsele: sa oled osa sellest kõigest. Täpselt nii nagu kunagi tuli Mart Poom pallikott õlal Viljandisse ning süstis minusse usku, et on võimalik jõuda kaugemale.
See kõik kokku ei ole lihtsalt programm. See on visioon, milles Eesti jalgpalli tulevik ei piirdu vaid pealinnaga. See on lubadus, et iga laps – igas Eestimaa nurgas – võib alustada teekonda, mis viib teda Liverpooli. Ja kui me selleks vajaliku silla koos ehitame, siis ei pea me kunagi muretsema, kas jalgpalli süda lööb ainult Tallinnas. Sest ta tuksub kõikjal!
Ragnar Klavan, Eesti Jalgpalli Liidu presidendikandidaat