Rae valla esimene avalik varjumiskoht sündis kogukonna pealehakkamisest
Avaldatud: 17 detsember, 2025
Varjumiskoha korrastamise tiim. Foto: Karolisa Liiving Rae vald on saanud esimese avaliku varjumiskoha: vana tsiviilkaitsevarjend Jüri alevikus aadressil Veetorni 3. Hoonesse mahub ohu korral enam kui 400 inimest. Mõte vana hoone varjumiskohaks kohandada tuli aga kogukonnalt.
Tegu on vana tsiviilkaitsevarjendiga, mida kasutati vahepeal ka viljakeldrina. Enam kui aasta tagasi ostis objekti ära ettevõtja Kristo Peerna. Tema poole pöördusid kohalikud tragid noored, sealhulgas Kristo poeg Ernst, kel tuli mõte kohandada räämas objekt avalikuks varjumiskohaks, et parandada kohaliku kogukonna turvatunnet.
Noorte eestvedamisel tõsteti vanast varjendist välja kümmekond konteineritäit vana pahna, veeti sisse elekter ning tehti muid korrastustöid. Järgmine samm on korrastada ning viia seadusega vastavusse bullerjan-ahi ning tekitada ka tualetivõimalus. Väljaspool ohuolukorda ei pea hoone seisma tühjana. Ernst ja ta tiim kavatsevad ruumi kasutada ürituste korraldamiseks.
„Noored on muutnud Jüri kogukonna turvalisemaks. Inimesed ja ka vallad võiksid võtta neist eeskuju ja mõelda läbi oma varjumise võimalused ja kohad. Esialgu piisab isegi mõttest midagi ära teha. Kui juba mõte on, küll tuleb siis tegu järele,” sõnas päästeameti põhja päästekeskuse varjumiskohtade nõunik Anu Vaikjärv.
„Olgugi, et olin alguses veidi skeptiline, tundsin suurt rõõmu, kui noored tulid küsima, kas nad saavad seda keldrit enda ideede elluviimiseks rakendada. Olen ise näinud, kuidas suure entusiasmiga alustatud tööd võivad mingil momendil seisma jääda. Poisid olid aga nii motiveeritud ja veetsid suurema osa oma vabast ajast just seal pinda korda tehes. Loodan, et nende pealehakkamine inspireerib ka teisi ettevõtlikke inimesi, kes viivad Eestis elu edasi,” ütles toetaja ja Veetorni 3 omanik Kristo Peerna.
Veetorni 3 on Rae valla esimene avalik varjumiskoht. Varjumiskoha pindala on 320 ruutmeetrit ning varjumiskohas on ruumi maksimaalselt 427-le inimesele. Enamik avalikke varjumiskohti ei ole tavaolukorras varjumiskohana kasutatavad ning need avatakse suurenenud ohu korral. Riikliku ohuprognoosi alusel antakse avaliku varjumiskoha omanikule selle avamise vajadusest teada vähemalt 72 tundi enne varjumiskoha kasutusse võtmist. Nii jõuab omanik asutuse töö ümber korraldada, ruumid varjumiseks ette valmistada ja nendesse sissepääsu tagada. Valmidus varjumiskoha rajamiseks ja kasutuselevõtuks eeldab hoonepõhist lähenemist ja planeerimist ning vastavat nõu saab päästeametilt.
Maa-ameti avalike varjumiskohtade kaardirakendus asub siin https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_varjumiskohad.
Fotol varjumiskoha korrastamisel osalenud noored vasakult paremale: Kasper Sebastian Saaremets, Kert Laanemets, Oliver Meier, Silver Siniloo, Ernst Peerna, Karl Robert Toome, Oliver Loomets, Marten Vesi, Dominic Semmel. Kaasa lõid ka Ranner Leemet ning Isabel Rui, keda pildil pole.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
