Puitmajaliit tervitab kauaoodatud energiatõhususe meetme käivitamist
Avaldatud: 18 september, 2024
Eesti Puitmajaliit tervitab korterelamute energiatõhususe toetusmeetme allkirjastamist, mis toob leevendust mitte ainult puitmajatööstusele, vaid kogu ehitussektorile. Tegemist on pikalt oodatud sammuga. Mitmed ettevõtted on selle meetme avanemist oodanud rohkem kui aasta. Kuigi meede on nüüd jõustunud, tuleb nentida, et viivituse tõttu olid majatehased sunnitud kaotama sadu töökohti.
„Rekordilise toetussumma, 185 miljonit eurot, turule toomine on oluline samm, kuid see peab olema osa laiemast ja järjepidevast hoonete rekonstrueerimise strateegiast,” märkis Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja. „Tänasest juhtumist peame kaasa võtma olulise õppetunni – selliseid viivitusi ei tohi tulevikus enam korduda. Me peame edaspidi vältima plaanide, meetmete ja otsuste venimist, sest see ei mõjuta mitte ainult puitmajasektori, vaid kogu ehitussektori ja ka lõppkliendi tulevikku,” lisas Kadaja.
Täpselt aasta tagasi tegi Puitmajaliit esmakordse pöördumise valitsusele, paludes energiatõhususe meetme kiiremat turule toomist ning kutsudes üles kontratsüklilisele investeerimisele. „Kui esialgu tundus, et pall läks veerema, siis erinevatel asjaoludel meede korduvalt takerdunus – liigse bürokraatia, tehniliste teemade või poliitiliste otsuste taha. Majatootjad ja teised sektori ettevõtted on pidanud meetme puudumise taustal üle elama keerulise aasta. Toetusmeetme varasem käivitamine oleks aidanud säilitada töökohti ja anda hoogu riiklike eesmärkide saavutamisele,” avas liidu tegevjuht tausta.
Eesti hoonete rekonstrueerimise strateegia näeb ette, et aastaks 2050 tuleb suur osa olemasolevatest hoonetest muuta energiatõhusamaks. Selle saavutamiseks on vaja pikaajalist ja usaldusväärset rahastamismudelit. „Käesoleva meetme käivitamine on samm õiges suunas, kuid me ei saa siin pikalt peatuda. Meil peab olema kindel plaan ajaks, kui Euroopa Liidu rahastus lõpeb,” lisas Kadaja. „Kuna suur osa rekonstrueerimise toetustest on seni tulnud Euroopa Liidust, siis tulevikku silmas pidades vajab riik pikavaatelist ja kindla nägemusega rahastamisplaani, et tagada järjepidevus, mis kehtiks ka valitsuste vahetumisel.”
Oluline on ka mõista, et ilma riigipoolse toetuseta ei ole enamik korteriühistuid võimelised suuremahulisi renoveerimistöid läbi viima. Paljudes hoonetes, eriti vanemates kortermajades, on energiatõhususe tase madal ja vajab investeeringuid, mida korteriomanikud ise katta ei suuda. Riiklikud toetusmeetmed on kriitilise tähtsusega, et tagada mitte ainult hoonete energiasääst, aga pikendada olemasoleva hoonefondi eluiga.
Seega ei ole energiatõhususe eesmärk üksnes ühe meetme küsimus, vaid osa suuremast rohepöörde kavast. Sellel on suur mõju puitmajasektorile ja ehitussektorile tervikuna. Ehitussektor on majanduse mootoriks ja tihti saab riigi edukust hinnata läbi ehituse käekäigu. Kui ehitussektor on aktiivne ja toetatud, siis laiem majandus kasvab ja vastupidi. Puitmajaliit rõhutab, et riigi ja ettevõtete vaheline koostöö on selliste toetusmeetmete õnnestumiseks hädavajalik. „On kriitilise tähtsusega, et riigi institutsioonid ja ettevõtjad töötaksid koos ning nende vahel toimuks sisutihe ning kiire kommunikatsioon. Me peame tahest tahtmata ühiselt selle renoveerimismaratoni strateegia ellu viima,” võtab Kadaja Puitmajaliidu seisukoha kokku.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
