Puitmajade visiit Iirimaale: keeruline turg, kuid suur võimalus
Avaldatud: 7 aprill, 2025
Eesti puitmajatootjad kohtumas Iirimaa Eluasemeministeeriumiga. Foto: Puitmajaliit 1.–3. aprillil 2025 toimus Eesti puitmajasektori delegatsiooni järjekordne visiit Iirimaale. Seekordse visiidi fookuses oli osalemine Dublinis toimunud ehitusmessil National Construction Summit, mis on valdkonna üks olulisemaid konverents-messe. Visiit pakkus veelgi enam mõistmist, kui keeruline ja vastuoluline võib olla sisenemine ühte elamuasemekriisis vaevlevasse, kuid samas märkimisväärse potentsiaaliga turule.
Iirimaa eluasemekriis on juba aastaid kestnud ning ainult süvenenud. Uute kodude nappus on viinud noored massiliselt riigist lahkuma ning valitsus seisab silmitsi aina kasvava survega. Ambitsioonikas eesmärk – 300 000 uut elamispinda aastaks 2030 – kõlab paberil hästi, kuid praktikas takerdub see aeglase planeerimisprotsessi, puuduliku infrastruktuuri ja oskustööjõu nappuse taha.
„Nii Eesti kui ka Iiri eksperdid, sealhulgas UCD arhitektuuri emeriitprofessor Owen Lewis, möönavad, et valitsuse eesmärgid ei ole realistlikud. Hüppelist läbimurret on vaevalt loota, kuid ka järkjärguline areng võib muuta turu Eesti puitmajatootjate jaoks atraktiivseks. Ettevõtted, kes suudavad kohaneda kohalike eripäradega, tegutseda järjekindlalt ning varuda kannatlikkust, võiksid tulevikus Iirimaa arvelt oma käivet märkimisväärselt kasvatada,” selgitab olukorda Annika Kadaja, Eesti Puitmajaliidu tegevjuht.
Sertifikaaditõke või konkurentsieelis?
„Kui Eestis või paljudes teistes EL-i riikides võib piisata CE-märgistusest, siis Iirimaal käib kõik oma rada pidi. Kohalik reguleerija NSAI (National Standards Authority of Ireland ) nõuab täiendavaid sertifikaate, mille saamine võib kesta 9 kuni 15 kuud – või veelgi kauem, nagu tunnistas üks Poola ettevõte, kellel protsess kestab juba kolmandat aastat,” kommenteerib Eesti suursaadik Kairi Künka Iirimaa eripärasid.
NSAI direktor Martin Searson esines Eesti delegatsiooniga kohtudes otsekoheselt, rõhutades, et Iirimaa niiske kliima, tugev tuul ja hallituse riskid ei luba kvaliteedis järeleandmisi. Samas väljendas ta valmisolekut dialoogiks ning huvi külastada Eestit, et paremini mõista siinsete ettevõtete tootmisprotsesse ja võimalikke koostööformaate.
Oluline on mõista, et Iirimaa turul ei ole hetkel laialdaselt kasutusel selliseid lahendusi, mida Eesti puitmajasektor pakub – näiteks moodulmajade süsteemi puitkarkassil. See võib alguses osutuda regulatiivseks takistuseks, kuid samas pakub see ka võimalust siseneda turule uuenduslike ja keskkonnasäästlike lahendustega.
Heaks näiteks on Iirimaa Haridusministeeriumi suund, mis seab prioriteediks süsinikku siduvate materjalide kasutuse koolide ja lasteaedade ehitamisel. Just selliste programmide kaudu võib Eesti tootjatel avaneda kiiremini realiseeritavam võimalus pakkuda turule lahendusi, mida kohalikud ettevõtted veel ei suuda pakkuda.
Kas Iirimaa on ootamist väärt?
Iirimaa ei ole kindlasti lihtne turg. See nõuab ettevõtjatelt parajalt kannatlikkust ja tugevaid partnereid, aga ka kohalike eripärade mõistmist ja valmisolekut tegeleda keerulise bürokraatiaga. Kuid turu potentsiaal on olemas – kriis karjub lahenduste järele ning Eesti puitmajade sektor suudab pakkuda kvaliteetseid, kiirelt valmivaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi.
Kuigi valitsuse eesmärk on ehitada igal aastal kuni 50 000 uut elamispinda, on tegelikud näitajad jäänud pigem 30 000 ühiku kanti. „Kui Eesti ettevõtted suudaksid sellest mahust haarata isegi vaid 1% – ehk ehitada aastas ligikaudu 300 elamispinda –, võiks sõltuvalt projektide suurusest ja keerukusest kujuneda aastakäibeks hinnanguliselt 45 kuni 60 miljonit eurot,” märgib Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja, viidates konservatiivselt hinnatud, ent märkimisväärsele ekspordipotentsiaalile.
Tähelepanuväärsed on ka Iirimaa valitsuse hiljutised arutelud regulatsioonide muutmise üle, mille eesmärk on võimaldada kuni 40 m² suuruste eraldiseisvate väikemajade – näiteks moodul- või aiamajade – püstitamist ilma ehitusloata. Selline muudatus aitaks kiirendada taskukohaste elamispindade loomist ning looks Eesti tootjatele täiendavaid võimalusi Iiri turule sisenemiseks, lihtsustades samal ajal ka bürokraatliku kadalipu läbimist.
Esimesed sammud turul on tegelikult tehtud: valminud on mõned eramajad ja väikemajad, algatatud on aktiivsed koostööd Iiri partneritega, käimas on NSAI sertifitseerimisprotsessid ning ka esimene Iirimaal tegutsev tütarettevõte on asutatud. Arvestades, et lahendusi otsitakse kõikides elamuehituse segmentides – eramajad, väikemajad, paarismajad, kortermajad ja ühiselamud –, on võimalus turule siseneda laiapõhjaliselt.
Järjepidevus ja lobitöö kõrgemal tasemel
Eesti Suursaatkond, Puitmajaliit ja Eesti Kaubandus-ja Tööstuskoda on kahe aasta jooksul loonud tugeva koostöövõrgustiku. Messil oli oluline roll ka nähtavusel – eluasememinister James Browne külastas Eesti stendi ning toimusid mitmed sisulised vestlused ka eluasemeministeeriumi asekantsleri Caroline Timmersiga. Olulisel kohal on olnud kontaktide süvendamine parlamendi liikmetega, kohalike arendajatega ning linna- ja maakonnatasandi otsustajatega. Näiteks Limericki linnas on oodata märkimisväärset arendustegevust, kuhu Eesti ettevõtetel on võimalik panustada – juba mais suundubki saatkond koos Eesti ettevõtjatega Limericki kohalike projektidega tutvuma.
Visiidil osalesid Puitmajaliit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda ning üheksa Eesti ettevõtet: Harmet, Arcwood, Palmatin, Creatomus, EsTHus, Avrame, Hausing Technologies ning äsja Iirimaal kanda kinnitanud HML. Esindatud olid nii suurtootjad kui ka innovaatilised tehnoloogiaettevõtted. Puitmajaliidu juht Annika Kadaja ja Creatomuse esindaja Renee Puusepp tutvustasid messil Eesti puit- ja moodulehituse lahendusi, tuues esile meie tootjate kogemuse ja uuenduslikkuse kui võimaliku vastuse Iirimaa eluasemekriisile.
Eesti stend, mida toetas EIS, pakkus delegatsioonile võimaluse kohtuda juba varem kokkulepitud partneritega, sõlmida uusi tutvusi ja näidata, mida meie sektor suudab. Lisaks osaleti Poola saatkonna korraldatud võrgustikuüritusel, kus loodi kontakte ka Poola ettevõtetega, kes samuti otsivad võimalusi Iirimaal.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
