Pühade ajal mitmekordistub lähisuhtevägivalla juhtumite arv. Mida teha, kui märkad lähedaste või naabrite juures vägivalda?
Avaldatud: 17 detsember, 2024Märkamine ja hoolimine on lähisuhtevägivalla ennetamise alustalad, mis võivad päästa elusid, tõid eksperdid välja täna, 17. detsembril IKEAs toimunud teavitusüritusel „Kodu olgu turvapaik”, mille eesmärk oli pöörata tähelepanu pühade ajal sagenevatele vägivallajuhtumitele. Ohvriabi kriisitelefon 116 006 töötab ööpäevaringselt.
„See on südantlõhestav, et kodu, mis peaks olema meie pelgupaik, seda nii paljude jaoks ei ole. Pühadeaegne kasvav perevägivalla oht tuletab valusalt meelde, kui oluline on pakkuda ohvritele ja ka nende lähedastele vajalikku abi. Mul on hea meel, et 2023. aastal jõustunud ohvriabi seadus seda teeb – pakub psühholoogilist tuge ka ohvri lähedastele ja seda isegi juhul, kui juhtunu kohta pole alustatud kriminaalmenetlust. Toetus on olemas, tähtis on, et julgeme seda otsida,” ütles sotsiaalkaitseministerm Signe Riisalo.
Põhja prefektuuri politseikapten Kristel-Liis Kaunismaa sõnul on jõulud osades peredes väga keeruline aeg. „Pühade ajal perevägivald koduseinte vahel kasvab. Kasvulava vägivallale pakuvad kaks olulist tegurit: ühelt poolt veedavad inimesed rohkem aega koos ning aega erimeelsuste tekkimiseks on seega tavalisest enam. Teisalt tarvitatakse pühade ajal ka rohkem alkoholi, mis võimendab seda, et ühel hetkel enam ühist keelt ei leita. Kui sõnajõust jääb väheseks, võetakse appi nii vaimne kui füüsiline vägivald,” sõnas Kaunismaa.
Politsei saab tavapäraselt ööpäevas kuni 30 teadet perevägivallast, pühade ajal see arv mitmekordistub. Tänavu on ohvriabisse tehtud juba üle 13 000 pöördumise, millest ligi 3000 on seotud lähisuhtevägivallaga. Lasteabisse pöördumisi prognoositakse aasta lõpuks üle 18 000. Naiste tugikeskustest abi saanud 1645 naisega oli novembri seisuga seotud 1312 last, kes vajasid samuti tuge.
Sotsiaalkindlustusameti lasteabi teenuse juht Kai Hallik rõhutas, et sellel, millist pühadeaegset õhkkonda vanemad oma lastele pakuvad, on laste emotsionaalsele heaolule oluline roll. „Vanemad loovad laste jaoks jõulude tähenduse. Koos luuakse hetki ja mälestusi, mis jäävad laste südametesse kogu eluks, kujundades nende arusaama armastusest, turvalisusest ja perest. Need hetked määravad, kuidas lapsed pühadele tulevikus tagasi vaatavad ja milliseid emotsioone endaga kaasas kannavad,” lisas Hallik.
Eesti inimeste teadlikkus ohvritele suunatud tugiteenustest on kasvanud, ent professionaalse abini veel paljud ei jõua. Siinkohal on oluline roll ka kogemusnõustajatel, kelle pakutav tugi ja abi põhineb sarnastel läbielamistel.
„Nii nagu suureneb jõulude ajal politsei statistika lähisuhtevägivalla väljakutsete osas, olen mina ka kogemusnõustajana valmis selleks, et mul on postkastis tavapärasemast rohkem abivajajate kirju. Lähisuhtevägivalla ennetuses on oluline roll kogu ühiskonnal. Iga inimene, kes teab, et tema tuttav või lähedane on vägivaldses suhtes, peaks julgustama ohvrit abi otsima ning vajadusel ka ise kontakteeruma politseiga, et juhtunust teavitada. Seda eriti siis, kui peres on ka lapsed,” ütles sotsiaalministeeriumi nõunik ja lisaks ka kogemusnõustajana tegutsev Merli Kaunissaar.
IKEA Eesti turu juhi Marko Põderi sõnul on keeruliste olukordadega palju lihtsam toime tulla, kui ei olda üksi. „Me peaksime ühiskonnana lahti laskma mõtteviisist, et lähisuhtevägivald on iga pere siseasi. Samuti peame õppima vägivalda märkama ja tegutsema, sest vägivalda paremini tundes on tõenäolisem, et oskame aidata iseennast, lähedasi, naabreid ja kõiki teisi, kes on vägivallaga kokku puutunud. Lisaks tunneme siis suuremat kindlust abi otsida,” selgitas Põder. Ta lisas, et IKEA sotsiaalse algatuse „Märka vägivalda” raames ei juhita mitte ainult vägivallale tähelepanu, vaid tehakse ka teavitustööd ja antakse nõu, kuidas käituda ning millised abitelefonid ja sotsiaalteenused võivad aidata vägivaldsest suhtest välja murda.
„Kodu olgu turvapaik” teavitusüritust korraldasid Sotsiaalministeerium ja IKEA koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ja Sotsiaalkindlustusametiga.
Info vägivalla märkajale ja selle all kannatanule:
-
116 006 ‒ sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, mis pakub kriisinõustamist kogu ööpäeva. Välismaalt helistades +372 614 7393.
-
www.palunabi.ee ‒ sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluses.
-
Kui seksuaalvägivallast ei ole möödunud rohkem kui 7 päeva, on võimalus pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. SAK kontaktid:https://www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivald.
-
660 6077 – sotsiaalkindlustusameti tugi vägivallast loobumiseks. E–R kell 10–16 saab kokku leppida kohtumise nõustajaga.
-
660 7320 – sotsiaalkindlsutusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin. E–R kell 8.30–17.
-
Piirkondlikud ohvriabitöötajate kontaktid: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi#kontakt
-
Naiste tugikeskuste maakondlikud kontaktid: https://www.palunabi.ee/et/naiste-tugikeskused
-
Kui ohus on elu ja tervis, helista 112.