Psühholoog annab nõu: kuidas seada eesmärke ja neid päriselt täita?
Avaldatud: 23 jaanuar, 2026Aasta algus võib paljusid ahvatleda seadma uusi sihte nii tervise, töötulemuste kui ka rahaseisu parandamiseks. Selleks, et motivatsiooni jaguks pikemaks ajaks, tasub esmalt läbi mõelda, mis innustab päriselt eesmärke seadma ning jätta ruumi paindlikkuseks, selgitas psühholoog Rebecca Mäe.
Võrdle ennast ainult iseendaga
Psühholoogi sõnul peitub üks suur murekoht eesmärke püstitades selles, et kiputakse end liialt teistega võrdlema. Selle tulemusel kannatab nii motivatsioon kui ka tulemus ning pikas plaanis võib olla sellest rohkem kahju kui kasu. „Väga demotiveeriv on anda lubadusi näiteks aktsiaportfelli kasvatamiseks ja seada endale eesmärgiks tulemus, kuhu on jõudnud inimene, kes on investeerimisega üle kümne aasta tegelenud. Või panna paika treeningkava eesmärgiga näha välja nagu inimene, kes on poole oma elust tipptasemel trenni teinud,” tõi Mäe näiteks. Seetõttu on kõige olulisem ja elutervem püstitada eesmärke nii, et neid saaks võrrelda ainult iseenda tulemuste ja arengutega.
Omas tempos areng ka töökohal
Ka tööandjatel on oluline roll selles, et töötajad ei seaks endale ebarealistlikke ootusi ega põleks võrdlemise tõttu läbi. „Tööandja ülesanne on luua keskkond, kus inimest hinnatakse tema arengu ja pingutuse, mitte pideva teistega võrdlemise põhjal. Juht peab aitama töötajal seada realistlikke eesmärke, arvestades tema kogemust, eluetappi ja töökoormust,” selgitas kindlustusettevõtte Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste. Oluline roll on ka avatud vestlustel, vaimse tervise toetamise võimaluste pakkumisel, paindlikkusel ja vajadusel töökorralduse kohandamisel. „Kui töötaja tunneb, et teda toetatakse ja temaga arvestatakse, kasvab nii motivatsioon kui ka pühendumus ning inimene saab areneda omas tempos, ilma et ta tunneks pidevat survet kellekski teiseks saada,” lisas Kirsiste.
Püsivusele aitab kaasa paindlikkus
Kui esmapilgul võivad väga konkreetsed plaanid ja lubadused olla motiveerivad, siis pikas plaanis aitab eesmärkide täitmisele kaasa hoopis paindlikkus. „Mida rohkem paindlikkust, seda suurem on tõenäosus, et eesmärgid ka püsivad. Väga jäigad eesmärgid kipuvad kiiresti motivatsioonilanguse tõttu ära kaduma,” selgitas Mäe. Näiteks kõik need, kes soovivad enda keha eest rohkem hoolitseda ja liikuda, võiksid eesmärgiks seada „liigutan end iganädalaselt”, mitte „käin trennis igal teisipäeval ja neljapäeval”. „Selline lähenemine loob parema ajaraami endale antud lubaduse täitmiseks ning nii ei pea muretsema, kui liikumiseks leiab kõige sobivama aja näiteks alles nädalavahetusel. Täidetud eesmärk toob rahulolu ning see on kõige tähtsam,” lisas Mäe.
Leia päris motivatsioon
Erinevad trendid või sotsiaalne surve võivad küll innustada eesmärke seadma, kuid praktikas neist pikaajalist edu loota ei ole. „Lihtne on mõneks ajaks trendidega kaasa minna, kuid paraku kipuvad inimesed nendes olukordades kiiresti lubadustest loobuma,” lisas Mäe. Selleks, et midagi päriselt muuta, tasub üles leida tõeline põhjus ja motivatsioon, mis paneb tegutsema. „Mõtle enda jaoks läbi, mida soovid saavutada. Näiteks trenn ei tähenda ainult paremat väljanägemist, alkoholi tarbimise vähendamine ei tähenda ainult paremat füüsilist tervist ning raha säästmine ei võrdu ainult parema eluga tulevikus. Kui mõtleme sügavamalt selle üle, mida meie eesmärgid võiksid meile päriselt ühel hetkel tagasi andma hakata, oleme suurema tõenäosusega sel teekonnal jätkusuutlikumad. Nii mõeldes võiksid ka tagasilöögid olla talutavamad,” sõnas Mäe.
Tagasilöögid on normaalsed
Igal teekonnal, sealhulgas ka eesmärkide täitmisel, võib ette tulla tagasilööke. Psühholoog Mäe sõnul ei tasu nendesse kindlasti suhtuda kui läbikukkumisse, vaid võtta seda kui enesearengu loomulikku osa. Oluline on vältida enesekriitikat ja enda süüdistamist ning võtta hoopis aeg maha ja mõelda, miks nii läks. „Paljusid inimesi aitab ja motiveerib mure jagamine lähedasega või mõtete kirjapanemine näiteks päevikusse,” sõnas Mäe. Samuti on oluline meelde tuletada suuremat eesmärki ja tasapisi tegevustega pihta hakata. „Kindlasti tasub üle vaadata, kas kõik baasvajadused on täidetud. Seda eriti olukordades, kus motivatsioon kipub kaduma. Kas magad piisavalt ja kas sinu uni on kvaliteetne? Kas sa oled end füüsiliselt liigutanud? Kas sa sööd piisavalt ja regulaarselt mitmekesist toitu? Kas sa suhtled piisavalt oma lähedastega? Kas sinu kontakt välismaailmaga on negatiivsete uudiste keskne või suudad võtta neist pausi?” kirjeldas Mäe.
Tagasilöögid on loomulik osa inimese arengust ka töökohal, lisas Raido Kirsiste. „Juhi ülesanne on luua turvaline keskkond, kus eksimine ja ajutine ebaõnnestumine ei tähenda häbimärgistamist, vaid on osa arenguprotsessist. Kui töötaja tunneb, et ta võib ausalt rääkida raskustest, on võimalik probleemidele varakult lahendusi leida ja tuge pakkuda,” sõnas ta. „Kui tagasilööke käsitletakse õppimiskohana, mitte läbikukkumisena, taastub inimese enesekindlus kiiremini ning motivatsioon püsib ka keerulisematel hetkedel,” sõnas Kirsiste.
Hea vaimne tervis on kõige alus
Baasvajaduste täitmine on oluline samm vaimse tervise hoidmiseks ning aitab kaasa ka sellele, et oleks jaksu seatud sihtide poole liikuda. Kuna inimesed veedavad suure osa ajast tööl, on enda vaimse tervise ja baasvajaduste eest hoolitsemine oluline ka tööalaseks edenemiseks. „Näeme ettevõtte kogemusest, et läbimõeldud ja sisemisest motivatsioonist sütitatud eesmärgid innustavad töötajaid pikemaajalisemaid sihte seadma. Olgu nendeks isiklikud või tööalaseks edenemiseks seatud eesmärgid. Oluline on märgata ka pisemaid samme ja tulemusi, mis aitavad suuremale eesmärgile kaasa ning toovad töötajale rahulolutunde. See on miski, mida ei tasu iseenesest mõistetavana võtta,” sõnas Raido Kirsiste. Ehkki aasta algus võib tunduda soosiva ajana uute eesmärkide seadmiseks, võib uute harjumuste juurutamisega alustada igaüks just endale sobival ajal. „Püsiv muutus saab tulla kohast, kus on vähemalt natukenegi motivatsiooni. Soovitan ka siin hoida paindlikku meelt,” sõnas psühholoog Rebecca Mäe kokkuvõtteks.









