Privaatpanganduse strateeg 2026. aasta aktsiaturgudest: Trump võib tekitada Ameerika mäed, millest väljub võitjana Euroopa

Sander Danil. Foto: SEB

Arvestades kõiki asjaolusid, kujunes 2025. aasta üleilmse aktsiaturu jaoks suhteliselt heaks, seda eriti Euroopas ja Aasia arenevatel turgudel. Ühendriikide turg suutis küll baasvaluuta võrdluses näidata Euroopaga sarnast edenemist, kuid dollari kukkumine euro suhtes jättis siinsele investorile sellest alles vaid pisikese osa.

2026. aastal kujuneb aktsiaturu üheks oluliseks mõjuriks tõenäoliselt Donald Trumpi agressiivne plaan majanduskasvu iga hinna eest kiirendada, isegi kui sellel on hiljem negatiivseid kõrvalmõjusid. See võib USA aktsiaturul viia hinnataseme ajutiselt ebaratsionaalselt kõrgele, millele ilmselt järgneks ka järsk langus. Nagu eelmisel aastal, nii võib kokkuvõttes taas võidumeheks osutuda Euroopa.

2025. aasta võitja oli Euroopa. Eurodes arvestavale investorile kujunes regioonide vaates eelmise aasta edukaimaks turuks Euroopa, kus Stoxx600 indeksi baasil oli võimalik teenida üle 16 protsendi, edestades paari protsendiga ka arenevate turgude indeksit.

Samas pakkus globaalne aktsiaturg MSCI All Country World indeksi baasil eurodes mõõdetuna vaid umbes 6-protsendilist ja USA S&P 500 indeks vähem kui 3-protsendilist tootlust. Aasta lõpus tugevnes USA-s surve tehnoloogiasektori aktsiatele, kuna puudus selge arusaam, milline on tehisaru taristusse tehtavate investeeringute tasuvus.

Kahekiiruseline majandus vajab pidevat tuge. Ühendriikide majanduskasv oli 2025. aasta esimeses kolmes kvartalis üllatavalt tugev, aga seda iseloomustas nn kahekiiruseline taastumine, mille vundament on tegelikult kitsas. Peamiseks kasvumootoriks on olnud agressiivsed investeeringud tehisaruga seotud andmekeskustesse ning tarbimist on hoidnud kasvus eelkõige suure sissetulekuga majapidamised.

Ülejäänud USA majandus on aga languse piiril: tööhõive kasv on peatunud, tarbijate kindlustunne järsult langenud ja maksehäired sagenenud. Tööhõive ja laiema makropildi nõrgenemise valguses vajab USA majandus kasvu jätkumiseks täiendavat tuge nii madalamate intressimäärade kui eelarvestiimuli näol, kuid sellega kaasneb niigi kiire kasvuga sektorite ülekuumenemise oht.

Trumpi majanduspoliitika on plahvatuslik. Üheks 2026. aasta turge mõjutavaks teguriks saab tõenäoliselt Trumpi majandusplaani teine etapp. Kui lõppenud aastal oli tegemist teatud mõttes šokiteraapiaga, siis tänavu on arvatavasti tema eesmärk kasvatada USA majandust kõiki vahendeid kasutades. Peamisteks hoobadeks on madalam nafta hind, madalamad intressimäärad ja vajaduse korral ka täiendav rahatrükk.

Trumpi valmisolekut rakendada agressiivset poliitikat näitab ka USA hiljutine Venezuelas toimunud sekkumine, mida võib pidada katseks suruda nafta hinda alla äärmuslike meetoditega. On üpris tõenäoline, et ka Föderaalreserv peab tugeva poliitilise surve all järele andma ja kärpima intressimäära seni lubatust rohkem. Kui rahapakkumine hakkab kiiresti kasvama, siis võivad USA aktsiahinnad hoogsalt kerkida ebaratsionaalselt kõrge tasemeni, mis teisest küljest toob kaasa järsu kukkumise riski.

Kasvustrateegial on ebameeldivad kõrvalmõjud. Trumpi arvatava strateegia probleem seisneb selles, et kunstlikult madalad intressimäärad ja võimalik rahatrükk eelarve puudujäägi finantseerimiseks toovad tavapärase majandusmudeli järgi kaasa tõsised kõrvalmõjud. Lõpuks võib selline majanduse „pumpamine“ viia USA dollari olulise nõrgenemiseni ja uue inflatsioonilaine tekkeni.

Kulla hinna tõus on selge hoiatus, et turud ootavad rahatrüki abil rahastatud riigivõla kuhjumise valusat lõppu. On küll võimalus, et tehisaru toel saavutatav tootlikkuse hüppeline kasv viib teistsuguse tulemuseni, kuid suurema tõenäosusega tuleb priiskamise eest siiski krõbedat hinda maksta.

Euroopa on taas võitja? President Trump kujundab kaudselt ka Euroopa majanduse käesoleva aasta väljavaadet. Loodetavasti mõistavad Euroopa poliitikud üksmeelselt, et Trumpi uus geopoliitiline reaalsus jätab siinse kontinendi haavatavasse seisu. Selle sõnumi toovad kohale näiteks USA sekkumised Venezuelas ja Gröönimaal.

Seetõttu ei ole Euroopal muud valikut kui investeerida jõuliselt valdkondadesse, mis on geopoliitilise ja majandusliku sõltumatuse seisukohalt kriitilised: alates kaitse- ja tehnoloogiatööstusest ning lõpetades energia ja loodusvaradega. Tegelikult on nendesse valdkondadesse investeerimise buum juba käivitunud. Eeldusel, et poliitiline tahe püsib, võib Euroopa majanduse taastumine kujuneda Ühendriikide omast kestvamaks.

Tuleb olla valmis hüplikuks sõiduks. Kui USA-s rakendub eelkirjeldatud stsenaarium, siis võib sealset aktsiaturgu oodata ees sõit tõelistel Ameerika mägedel. Aasta algus võib tulla konarlik, kuid aasta edenedes ootab turg järjest enam toetust nii intressikärbetelt kui ka eelarvestiimulitelt. Kui Trump saavutab oma eesmärgid, siis võib järgneda märksa hoogsam tõus – aga lõpuks tulevad makromajanduslikud kõrvalmõjud, mis buumi peatavad.

Teisalt on Euroopa alles pikema investeerimistsükli algfaasis. Nõrgenev dollar tähendaks, et dollarites mõõdetuna ei pruugi USA turg kogeda suurt kukkumist, kuid eurodes mõõdetuna on Euroopa turul taas hea võimalus Ühendriike aasta lõikes edestada.

Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg

Samal teemal

Viimased uudised