President Karis Riigikogu avaistungil: Tark rahvas ei ole kunagi üdini üksmeelne, kahtlusteta, pimesi usaldav
Avaldatud: 9 september, 2024
Foto: Eiko Lainjärv President Alar Karis ütles Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil peetud kõnes, et tark rahvas ei ole kunagi üdini üksmeelne, kahtlusteta ja pimesi usaldav.
Vabariigi President
9. septembril 2024 Riigikogus
Austatud Riigikogu liikmed!
Lugupeetud külalised!
Olen siin, et soovida Riigikogule kui Eesti riigi kõrgeimale kogule tegusat sügisistungjärku.
Ja jagan teiega oma mõtteid selle kohta, milline on parlamendi roll tänases Eestis. Just nimelt – tänases Eestis.
Poleks palju kasu sellest, kui korrata üldisi põhimõtteid: et parlament on oluline, et Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse vahekord peab olema korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel, et põhiseadus on täitmiseks, mitte lipukirjaks.
Hoopis raskem on täpsustada, mida need demokraatia aluspõhimõtted nõuavad meilt tänastes oludes, mida need nõuavad parlamendilt, mis alustab oma istungjärku 2024. aasta septembris.
Õige pea esitab valitsus Riigikogule arutamiseks riigieelarve eelnõu. Eelnõu, mitte valmis riigieelarve. Riigikogu ülesanne pole eelarvet pelgalt kinnitada, vaid langetada kõige olulisemad riigirahandust puudutavad otsused. Ent mida see siis õieti tähendab?
Ma ei arva, et parlamendi liikmed peaksid valijatele oma tegusust tõestama nii, et kauplevad välja kuluridasid enda toetajatele. Samas peab ka eelarve puhul säilima range parlamentaarne kontroll. Seegi on tuntud tõde.
Oleme aastaid rääkinud, et eelarve olgu läbipaistev. Ütleksin pigem nii, et eelarve peab olema kontrollitav – parlamentaarset sõelumist võimaldav. Alles siis, kui on näha, kuidas raha täpsemalt kasutatakse, tekib pind aruteluks selle üle, kas tehtud valikud olid mõttekad.
Miks on see iseäranis oluline just praegu? Räägime palju kärbetest. See on hea, kuna nüüdne pilt sunnib meid senisest enam hindama avalike kulude vajalikkust. Olevik pakub meile võimaluse hinnata, mida meie riik üldse tegema peab, kui suur peab olema riigi osa majanduses ja ühiskonnaelus ning kas me oleme liikunud õiges suunas.
Kuid kärpimine protsentidega ei tarvitse olla parim tee, ehkki nii võib kõige lihtsamalt saavutada poliitilise kompromissi. Aga: kui riik on aasta-aastalt teinud kulutusi, mille kohta on nüüdseks selge, et need ei ole õigustatud, siis pole mõistlik lahendus ka see, kui vähendame põhjendamata kulurida kümne protsendi võrra.
Teisalt peitub kärpimises ka suur oht. Riigi raha kasutus võib kujuneda ka selle järgi, milline minister on suutnud kõige paremini seista vastu kokkuhoiusurvele.
Muidugi, ministri töö ongi selgitada oma valdkonna vajadusi, aga sama mõistetav on seegi, et iga minister mõtleb ka oma erakonna käekäigule võrdluses teiste erakondadega. See on paratamatult nii.
Ometi saab just Riigikogus hinnata eelarvet tervikuna ja otsustada, kas tulemuses on üldse mingeid sihtjooni peale poliitilise kompromissi.
Eelarve parlamentaarne kontroll ei kindlusta üksnes Riigikogu õigusi. See on ka oluline vahend meie majanduskeskkonna ausana hoidmisel. Minagi lugesin Riigikontrolli värsket aruannet parlamendile, et riiklike toetuste jagamine ei ole alati läbipaistev ja et toetusi antakse viisil, mis ei taga ausat konkurentsi. Riigikogu asi on selle teemaga tegeleda ning küsida valitsuselt selgitusi.
Rõhutan just seda tõika, et kontrollimata toetuste näol ei tarvitse olla tegu ainult raha raiskamisega, vaid ka majanduskeskkonna moonutamisega. Eriti väikeriigis on konkurents võtmetähtsusega hindade langetamisel.
Võime rääkida üldiselt meie majanduse avatusest, ent kui mõned sektorid kannatavad riigi kaasabil loodud turuvõimu all, mida naudivad soodustatud ettevõtjad, siis lööme kiilu ette ka majanduse arenemisele.
On täitsa võimalik, et riiklike toetuste andmine on kasvanud välja siirast soovist toetada majandusarengut. Üldisem küsimus, millega siin põrkume, on aga see, kuidas majandust arendada. Viimasel ajal on palju kõneldud sellest, et peame meelitama Eestisse välisinvesteeringuid – muuseas tegema ettevõtjatele soodustusi.
Kindlasti on see üks hoob, kuid pikas vaates ei soodusta me oma majandust siis, kui täidame selle mitmesuguste erandite ja erisoodustustega. Märksa olulisem on luua niisugune keskkond, mis ise soosib investeeringuid.
Mõistlikud, läbipaistvad, kõigile võrdsed reeglid, mitte hulk läbiräägitud erandeid – see oleks õige tee.
Lugupeetud Riigikogu liikmed,
Ent majanduse võib lämmatada ka reeglite alla. Ma ei leia, et parlamendi töö tulemust peaks mõõtma selle järgi, mitu seadust on vastu võetud. Tõhususe ja viljakuse mõõdupuu on pigem see, kui hästi on õnnestunud mõni üldine eesmärk tõlkida selgeteks ja sihipärasteks õigusnormideks.
Majanduse kohta aitab sihte seada raport, mille konkurentsivõime ekspertkogu esitas juunis Riigikogule. Ühe probleemina on raportis mainitud liigset bürokraatiat ja ettevõtetele pandud regulatsioonide koormat, mis nähtavasti tulevikus veelgi suureneb.
Just Euroopa poliitika kujundamisel on meil kõige paremad võimalused võidelda tarbetute reeglitega. Kuid mõelgem ka sellele, millise eesmärgiga Euroopa Liidu tasandil reegleid kehtestatakse. Kui nende eesmärk on ühisturu loomine ja süvendamine, siis on see kooskõlas Eesti huvidega.
Meie majanduse kasvu peab vedama eksport. Euroopa lõimimise kandev idee on aga olnud turgude avamine väliskonkurentsile. Mida võimekamaks muutub meie majandus, seda tähtsam on meile Euroopa ühisturu toimimine.
Edukad on meie ettevõtted rahvusvahelises konkurentsis aga vaid siis, kui me ei lisa euroreeglitele mõtlematult nõudeid oma poolt juurde. Pigem peaksime uute euroreeglite ülevõtmisel alati mõtlema, kas need võimaldavad meil midagi oma õiguses lihtsamaks ja paremaks teha.
On hea, et Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon püüab Euroopa poliitika kujundamist mõjutada senisest varasemalt. Kui mõni eelnõu on Euroopa tasandil juba valminud ja ootab lõplikku heakskiitu, siis on Eesti seisukohti hilja sõnastama hakata.
Riigikogu vajab asjatundjate ja huvigruppide abi, selgitamaks, mida mõni kavandatav direktiiv või määrus Eesti oludes tegelikult kaasa tooks. Et Eesti huve kaitsta, selleks peavad need olema varakult sõnastatud ja vormitud seisukohtadeks, mida toetab asjatundlik argumentatsioon.
Eesti on Euroopa. Jah, aga meil on eripärane minevik, oma poliitiline kogemus, oma arusaam riiklusest, mis kajastub meie põhiseaduses. Me peame oma põhiseadust kaitsma ka Euroopa Liidu liikmena.
Hea Riigikogu,
Ikka ja jälle loen või kuulen ma murelikke jutte parlamentarismi kriisist. Viimase aasta kogemus aga pigem näitab, et meie riigikord toimib. Võimude lahutatus ja tasakaalustatus tähendab seda, et kui riigielus tekivad vastuolud, siis on nende lahendamisel oma osa parlamendil, valitsusel, kohtul ja presidendil. Riigikorra toimimise näitaja pole see, kas tekivad teravad vastuolud, vaid see, kas vastuolud hakkavad süsteemi tervikus lahenema.
Iga osapool näeb lahendust erinevalt ja tahaks riigikorda kujundada oma seisukohtade järgi. Valitsusel ja parlamendi enamusel on oma arvamuse maksma panemiseks paremad võimalused kui opositsioonil. Nende võimu peab tasakaalustama kohus, vajadusel asudes opositsiooni õiguste kaitsele. Ka nüüdsete parlamendi pingete puhul on kohus oma sõna öelnud ja seda sõna tuleb õigusriigis austada.
Kui arvestada, et demokraatia igapäev on võitlus, siis äkki ei peakski me püüdlema täieliku kodurahu poole, ei parlamendis ega poliitikas üldisemalt. Ajalugu näitab meile küllalt selgelt, kuhu võib parlamenti kodurahu nõudmisega tüürida.
Samamoodi tasub küsida, kas mingit sorti usaldamatus pole demokraatia olemuslik tunnus. Vaevalt on meie ideaal see, et kogu rahvas usaldab valitsust ega pea seetõttu vajalikuks üldse süveneda poliitika üksikasjadesse.
Niisuguse usalduse teine külg on passiivsus, osavõtmatus, kriitika ja kontrolli puudus. Võib-olla ei peaks me seda pidama üksnes hädaks, et infotehnoloogia areng on süvendanud usaldamatust. Jah, siin on ohud, aga tark rahvas ei ole kunagi üdini üksmeelne, kahtlusteta, pimesi usaldav.
Kuid enne, kui annan selle kõnetooli tagasi Riigikogu liikmetele, ütlen siit tänusõnad Ants Laaneotsale ja Siim Kallasele, kes on rohkem kui kolme aastakümne jooksul oluliselt mõjutanud Eesti elu ja nüüd parlamendipoliitikast lahkunud.
Kuuldes nende otsusest minna ära Riigikogust, mõtlesin: muidugi on paratamatu, et poliitikalaval vahetuvad põlvkonnad ja vaatused, aga ikka on kahju, kui poliitikast taandub kogemus, mida seal nii hädasti vaja on.
Soovin edukat uut tööaastat, Riigikogu!
Tänan.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
