President Karis riigikaitse nõukogu kohtumise järel: Eesti kaitsetööstus peab tugevdama nii meie kaitsevõimet kui ka majandust

Foto: Raigo Pajula/ Presidendi kantselei

President Alar Karise kutsel kogunes Kadriorus riigikaitse nõukogu, mille arutelu keskmes oli Eesti kaitsetööstuse arendamine ja selle seos riigikaitse ning majanduse arenguga. Samuti olid need teemad kõne all Lähis-Idas toimuva mõju kontekstis.

„Edukas kaitsetööstus ühendab endas võrdselt riigikaitset, majandust ja tehnoloogilist arengut,” sõnas president Alar Karis. „Eesti kaitsetööstusel saab olla positiivne mõju nii meie majanduskeskkonnale kui ka riigi kaitsevõimele. Loodan, et oskame seda potentsiaali ka ära kasutada,” lisas ta.

Riigipea rõhutas, et oluline on tagada, et Eesti kasvavad kaitsekulud toetaksid võimalikult suurel määral ka kodumaist majandust ja tööstust. „On positiivne, et Eesti kaitsekulud püsivad lähiaastatel üle 5 protsendi SKP-st ja sõjaline abi Ukrainale 0,25 protsendi. Ja et selles valitseb riigikogu erakondade seas üksmeel,” ütles president Karis.

Samas märkis president, et sama tähtis on see, et võimalikult suur osa kaitseinvesteeringutest jääks Eestisse. „Praegu tuleb kaitseinvesteeringutest tagasi meie majandusse umbes pool, kuid peame pidevalt otsima võimalusi seda osakaalu suurendada,” lisas ta.

„Tahan ka rõhutada, et kaitsetööstuse eesmärk ei ole mitte ainult elavdada majandust, vaid ta peab ka otseselt olema kasulik meie riigikaitsele,” ütles president Karis. „Olen külastanud mitmeid Eesti kaitsetööstusettevõtteid, ning igal pool näen, et esikohal on tahe midagi riigikaitseks ära teha, anda oma panus.”

Riigikaitse nõukogus käsitleti ka kaitsetööstuse arendamise praktilisi võimalusi. Riigipea sõnul on oluline tootmise suurem lokaliseerimine Eestis ning see, et välismaalt tehtavad relvahanked oleksid enam seotud investeeringutega Eesti kaitsetööstusesse ja majandusse.

Samuti rõhutati vajadust eelistada kaitsehangetes kodumaist tootmist seal, kus Eesti kaitsetööstus on võimeline vajalikke võimeid pakkuma, ning tagada kriitiliste ja strateegiliste võimete tootmine Eestis, et tugevdada varustuskindlust nii kriisi- kui ka sõjaolukorras.

President Karise sõnul tuleb jätkata investeeringuid arendusse ja innovatsiooni. „Muutused nõuavad pidevat kohanemist ja uusi ideid. Siinkohal tervitan süvenevat kaitsetööstuskoostööd Ukraina ettevõtetega. Väikeriigid on sageli kiiremad ja paindlikumad kui suured ja näiteks droonide või tarkvara arenduses võib peituda meil nii mõnigi konkurentsieelis,” märkis riigipea.

Riigikaitse nõukogu on nõuandev organ riigipea juures. Selle koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, julgeolekuga seotud valdkondade eest vastutavad ministrid ning kaitseväe juhataja. Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.

Samal teemal

Viimased uudised

Foto: Raigo Pajula/ Presidendi kantselei