President Karis: meil Põhjala-Balti sõprade ringis on kombeks lähtuda üks-kõigi, kõik-ühe eest põhimõttest
Avaldatud: 27 jaanuar, 2026
Foto: Arno Mikkor/ Presidendi kantselei President Alar Karise kõne, mille ta pidas Taani kuninga ja kuninganna auks antud riigiõhtusöögil 27. jaanuaril 2026 Niguliste kirikus.
Teie Majesteedid Taani kuningas Frederik X ja kuninganna Mary, kallid Eesti ja Taani sõbrad!
Tere tulemast Eestisse ja tere tulemast Tallinnasse – Taani Linna. Kohta, kust 1219. aastal langes legendi kohaselt taevast Taani lipp Dannebrog.
See on üks neid lugusid, mida me ka Eestis hästi tunneme, nagu teame ka armastatud muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni muinasjutte. Me oleme nende lugudega üles kasvanud. Need on olnud osa meie lapsepõlvest. Nad on mõjutanud meie mõttemaailma, puudutanud meie hinge, meid paremaks teinud.
Eestlaste üks rahvuslikke tüvitekste, Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“ räägib sellest, kuidas kaks naabrit käivad kohtus põllumaa kuivatuskraavi pärast. See lugu kätkeb endas ühtjagu olulist, mida Eesti on Taanilt ja taanlastelt pärinud.
Esmalt arusaama õigusriigist, kus igaüks võib kohtus õigust nõuda.
Lisaks sellele, Taani hindamisraamatu (Kong Valdemars Jordebog), milles 800 aastat tagasi pandi kirja kogu Põhja-Eestis olemasolev kinnisvara. Ühesõnaga esimese registri. Ajaloolised sidemed on meie tänase koostöö alus, selle tugev vundament.
Taani oli üks esimesi riike, kes tunnustas iseseisvuse taastanud Eesti Vabariiki 1991. aastal. Tegelikult polnud te sellest kunagi loobunud, kuna järgisite Nõukogude okupatsiooni ajal mittetunnustamise poliitikat.
See on meie mällu kinnistunud. Taani toonast välisministrit Uffe Ellemann-Jensenit mäletatakse Eestis siiani kui üht suurimat Eesti sõpra. Just Taani oli see, kes toetas häälekalt, abi ja nõuga Eesti liitumist NATO, Euroopa Liidu, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja paljude teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Head külalised!
Ei saa märkimata jätta, et ajad on ärevad. Eesti riik ja rahvas on Taani kuningriigi ning Gröönimaaga solidaarsed, toetades täielikult territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse printsiipi.
Kes oleks võinud arvata, et tekib vajadus selle niigi selge seisukoha üle kordamiseks. Selge on, et meil Põhjala-Balti sõprade ringis on kombeks lähtuda üks-kõigi, kõik-ühe eest põhimõttest. Nii see on ja nii see jääb.
Neljandat aastat kestab Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Me teame, et vabadus ei püsi kui pole tahet ja valmidust vabadust kaitsta. Ukraina vabadus on ka Euroopa vabadus. Meie, nii Eesti kui ka Taani teevad kõik endast oleneva, et aidata Ukraina rahval kaitsta oma maad, oma rahvast, oma iseolemist ja oma vabadust.
Me mõlemad soovime maailma, kus kehtiksid ÜRO Harta põhimõtted, kus neid ka järgitaks ning kus rahvusvaheline õigus summutaks igasuguse sõjasoovi.
Sellise maailma eest võideldakse praegu Ukraina kaevikutes, purustatud linnades või külades, kus ukrainlased kaitsevad enda riiki ja vabadust Venemaa agressiooni vastu.
Riikide territoriaalse terviklikkuse printsiip on mujalgi kahtluse alla pandud. Suveräänseid territooriume ei saa niisama lihtsalt krabada, need ei saa olla lihtsalt müügiks.
Me ei karda, aga me oleme valmistunud. Hiljuti läbisaanud Taani Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise üks prioriteete oli Euroopa kaitsevõime tugevdamine ja me oleme sellega edasi liikunud – ehk veidi aeglaselt, aga igal juhul kindlalt.
Nii Eesti kui ka Taani on suurendanud oma kaitsekulutusi, me tegeleme elanikukaitsega, meie kaitsetööstuse ettevõtted teevad järjest rohkem koostööd.
Meil on, millele toetuda. Aastakümneid olid välismissioonidel käinud Eesti kaitseväe üksused ja kaitseväelased asetatud suuremate Taani üksuste koosseisu ja elasid Taani sõjaväebaasides, seda ka Afganistanis, kus lahingus andsid oma elu mitmed Taani ja Eesti sõdurid. Au neile! Rahu olgu nendega.
Sellest ajast pärit relvavendlus on elus ka täna. Ajas tagasi minnes – juba meie Vabadussõjas sõdis koos eestlastega ka 200 Taani vabatahtlikku ning Taani abi meie kaitsevõime ülesehitamisel peale Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal on olnud hindamatu väärtusega.
Balti Rahuvalve pataljon sai alguse suuresti Taani algatusele, tänini Tartus tegutseva Balti Kaitsekolledži esimene komandant oli Taani kindral.
Täna seob meid tihedalt kokku ka Põhjala-Balti koostöö. Hetke globaalseid trende arvestades on nn NB8-kooslus ja Läänemere äärne piirkond laiemalt kõige kindlam ühine väärtusruum, millele täna ja eriti kriisides loota ning toetuda saame.
Üksinda tegutsedes on igaüks meist väike, koos tegutsedes oleme oluline jõud, omame märkimisväärset kaalu ning suudame reageerida esilekerkivatele väljakutsetele suurema kiiruse, selguse ja veendumusega.
Teie Majesteedid!
Taani on Eestis tuntud ja hinnatud kui mitte ainult hygge kodumaa, vaid kui inimest ja keskkonda väärtustav riik.
Hyggele iseloomulik hubasus, mõnus koosolemine, rahulolu hetkes, looduslähedus, lihtsad ja loomulikud naudinguid on üha enam poolehoidu leidmas ka eestlaste seas.
Isegi halvast ilmast oleme õppinud rõõmu tundma. See kõik kasvatab meie võimet kohaneda ning toimida rahva ja riigina, aga ka osana Mare Nostrumi – Läänemere – piirkonnast.
Rõõmustavalt tihe on ka meie kultuurikoostöö. Saaremaa kultuurifestival Bornholmil, Tallinna Kammerkoori ja Tõnu Kaljuste Arvo Pärdi muusika kontserdid eelmisel aastal Kopenhaagenis ja Aarhusi Katedraalis pälvisid taanlaste rohket tähelepanu. Taani filmid ja seriaalid on Eestis palavalt armastatud, Eestigi on osalenud oma filmidega mitmel Taani festivalil.
Kahe ülikooli endise rektorina olen veendunud, et Eesti ja Taani haridus- ja teaduskoostöö süveneb edaspidigi. Head suhted, eriti just meie tehnikaülikoolide ja -teadlaste vahel on selle innustavaks näiteks.
Meie inimesed on orienteeritud tehnoloogia kasutamisele ja innovatsioonile. Samal ajal unustamata inimest. Iga Eesti laps, tegelikult ka iga Eesti täiskasvanu teab, mis on Lego ja on ka Legoga mänginud – see on ka Lego mõte – sõltumata vanusest, kasutada loovust ja teha seda organiseeritult.
Meid ühendavat on palju – julgus teemasid käsitleda nii nagu need on, põhjamaine protestantlik pragmaatilisus, kaine arvestamine olukorraga. Isegi meie reljeef on sarnane, mis väljendub pikas rannajoones ja lauges maastikus. Seda loetelu saaks jätkata veel pikalt. Ja nii see kahe lähedase liitlase ja koostööpartneri vahel peabki olema.
Teid siia Tallinna, Taani Linna oodates, sattus mulle kätte üks huvitav infokild. Teadaolevalt vanim Eesti puu-uks asub Tallinna Toomkirikus nn Kuninga kabelis. See pärineb nn Taani ajast, u 750-800 aastat tagasi. Põhjamaise kvaliteedi ilmekas näide.
See uks on erinevaid aegu näinud sulane, inimesi sisse lastes, kaitstes, teele saates. Jäägu see uks püsima ja mõlemat pidi avatuks, et me teaksime, kust me tuleme, aga mis veelgi tähtsam, et me teaksime, et kusagil on sõber, kellele saab nii praegu kui ka tulevikus loota ja toetuda.
Teie Majesteedid!
Lubage nüüd tõsta klaas teie ning Eesti ja Taani sõpruse märgiks ning lahtiolevate uste terviseks.
Terviseks! Skål!
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
