President Karis: Kas demokraatliku riigi ründajal on kohta ÜRO Julgeolekunõukogus?
Avaldatud: 2 aprill, 2022
Foto: Presidendi kantselei President Alar Karis rõhutas avasõnavõtus Tallinnas rahvusvahelisel konverentsil, mis keskendub väikeriikide võimalustele ÜRO Julgeolekunõukogus, vajadust anda uus tõuge julgeolekunõukogu reformimisele.
„Eesti on alati olnud vetoõiguse kasutamise piiramise tugev pooldaja, sealhulgas siis, kui aset leiavad inimsusevastased kuriteod. ÜRO põhikirja kohaselt peab julgeolekunõukogu säilitama rahvusvahelise rahu ja julgeoleku. Kas demokraatlikku suveräänset riiki ründaval riigil on kohta ÜRO Julgeolekunõukogus? Kahjuks on ÜRO halvatud, kui üks ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige Venemaa jääb ükskõikseks või töötab vastu kõigile üleskutsetele sõda lõpetada,“ lausus riigipea konverentsi avasõnavõtus.
Venemaa sõda on president Karise sõnul pannud ÜRO süsteemi ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra läbi aegade kõige tõsisemalt proovile, seades väljakutse ÜRO asutamispõhimõtetele ja olemusele. „Hoolimata 141 riigi üleskutsest sõda lõpetada, piisab agressiooni jätkumiseks vaid ühest vastuhäälest Julgeolekunõukogus. Kahjuks, kuid mitte üllatavalt, on Venemaa kasutanud oma vetoõigust, et takistada nõukogul võtmast tarvitusele meetmeid vastuseks oma ulatuslikule agressioonile. Venemaa on kuritarvitanud Julgeolekunõukogu areeni, et levitada Ukraina kohta valesid,“ ütles president Karis.
Eesti riigipea märkis, et Venemaa agressiooni tõttu tekkinud humanitaarkatastroof on südantlõhestav. „See on tekitanud viimase 70 aasta kõige kiiremini kasvava sõjapõgenike kriisi. Kümme miljonit inimest on olnud sunnitud sõja tõttu oma kodudest lahkuma,“ sõnas riigipea. „Olukorra leevendamiseks on ÜRO suurendanud oma toetust Ukrainale. Kuid sageli näeme, et tsiviilühiskonna loodud vabaühendused tegutsevad palju kiiremini ja tõhusamalt,“ lausus president ning pidas oluliseks ÜRO organisatsioonide töö efektiivsuse tõstmist, et abi jõuaks hädasolijateni kiiremini ja ilma liigse bürokraatiata.
Riigipea tõi esile, et Eestis on kodanikuühiskond ja erasektor andnud humanitaarabi enam kui 10 miljoni euro ulatuses ning jätkab abistamist. „Meie kohus on aidata neid inimesi, kes põgenevad sõja eest ja ma tunnen uhkust nähes, kuidas Eesti inimesed on avanud oma südamed ja kodud abivajajatele,“ lausus president Karis.
Venemaa sõjal on riigipea sõnul pikaajaline mõju nii Euroopa kui ka üleilmsele rahule ja julgeolekule. „Samas ei saa me unustada, et lisaks sõjale Ukrainas jätkuvad veel mitmed teised kriisid üle maailma: Jeemenis, Afganistanis ja Myanmaris on need ühed murettekitavamad,“ ütles president Karis.
President Karis kõneles ka Eesti kogemusest ÜRO Julgeolekunõukogus ning kinnitas, et valitud liikmel saab olla julgeolekunõukogus selge mõju.
Tallinnas on täna tunnustatud välis- ja julgeolekupoliitika eksperdid, diplomaadid ning mitme riigi välisministrid, et arutada rahvusvahelisel konverentsil Ukraina sõja mõju ÜROle, kuidas ÜROs Ukrainat toetada ning milline kaal ja võimalused on väikeriikidel ÜRO Julgeolekunõukogus, kus Ukrainale kallale tunginud Venemaal on vetoõigus. Konverentsi korraldavad Eesti Välispoliitika Instituudi ja välisministeerium.
Riigipea avasõnavõtu tekst: https://president.ee/en/official-duties/speeches/53604
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
