President Karis: Isegi nähtavalt ülekaaluka vaenlase vastu on mõtet võidelda
Avaldatud: 27 september, 2022President Alar Karis ütles kõrgemate riigikaitsekursuste vilistlaste konverentsil, et Eesti ühiskonna tõhus kaitsetegevus saab põhineda üksnes usaldusel. „Usaldusel inimeste vahel, usaldusel riigi, tema juhtide, institutsioonide ning õiguskorra vastu,“ sõna riigipea.
President Karise sõnul tähendab see, et meie riigi juhtimine peab toimuma viisil, mis on võimalikult paljudele Eesti inimestele arusaadav ja toetab usalduse tekkimist, mis omakorda ongi kaitsetahte alus.
Riigipea tõi esile väärtused ja tasakaalupunktid, mis talle kui riigikaitse kõrgemale juhile on saanud oluliseks. „Need on esmalt Eesti põhiseaduse ja seal sõnastatud väärtuste kaitse, teiseks pidev õppimine ja kohanemine ning kolmandaks inimesekesksus ja kogukonnakesksus,“ loetles president Karis.
Puudutades põhiseaduses sätestatud väärtusi osutas president Karis paindlikkusele, mis võimaldab kriisides kehtestada piiranguid ja tegutseda tavaolukorrast jõulisemalt, kuid selgitas, et sealjuures, et tohi unustada põhiseaduslikku alusmüüri. „See on see, mida me kaitseme nii sisemise kui ka välise vaenlase eest, nii sisemise kui ka välise rahu nimel. Ka sõjalise ohu korral ja isegi sõjaajal peab jääma meie juhtmõtteks nende väärtuste hoidmine ja edasi kandmine, millele on rajatud Eesti Vabariigi põhiseadus,“ selgitas president Karis.
Rääkides õppimisest ja kohanemisest, mainis president Karis, et Eesti peab õppima parimatelt, kuidas ennast kaitsta. Ukraina kogemus näitab tema sõnul, kui tähtis on hoida riiki sõjaolukorras toimivana ja ühiskond koondada ühise eesmärgi taha. „Õppetund meile on selge: isegi nähtavalt ülekaaluka vaenlase vastu on mõtet võidelda, kõhkluseta, leidlikult, enesesse uskudes ja liitlasi otsides.,“ lisas president Karis.
Riigipea rõhutas, et võimalikult paljudesse Eesti inimestesse peab kinnistuma teadmine, et ilma tõhusa ja usutava riigikaitseta ei ole riigil, rahval, tema kultuuril ja iseolemisel tulevikku. Oma riiki ei saa me võtta ettemääratud paratamatusena. „Venemaa sõjaline oht on midagi sellist, millega me jääme elama aastateks, aastakümneteks,“ lisas riigipea.