Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Mattias Tammet/ Presidendi kantselei

Täna Leedus töövisiidil viibiv president Kersti Kaljulaid kohtus Vilniuses Leedu riigipea Gitanas Nausedaga. Kroonviiruse vastase võitluse kõrval kujunesid kohtumise peateemadeks energiapoliitika ja -julgeolekuga seonduv ning viimased arengud idapartnerlusriikides.

„Meie ühine ajalugu on muidugi palju pikem kui see sada aastat, mis möödub de iure vastastikusest tunnustamisest. Oleme aastatuhandeid siin Läänemere kaldal üheskoos kahe lähedase rahvana toimetanud. Igal rahval on oma lood, mis ajaloo raami tihedalt täidavad ja meid kultuuri ning komberuumi loovad. Paljud neist lugudest on meil ühised, kuid eks on ka erinevaid,“ ütles president Kaljulaid riigipeade ühisel pressikonverentsil ning lisas, et see viimane lugu – kroonviirus ja selle mõjud – on meil ühine ja väga keeruline olukord. Riigipea avaldas kaastunnet ka kõigile Leedu inimestele, kes on selles kriisis lähedasi kaotanud.

Üheks peateemaks kujunenud energiapoliitika ja –julgeoleku arutelu keskendus peamiselt kolme Balti riigi ühistele eesmärkidele ning rohepöörde elluviimisele. „Oluline on, et töötaksime üheskoos selle nimel, et Euroopa Liidus saaks võimalikult kiiresti paika elektrienergia piiriülese maksustamise selliselt, et rohelise energia turu loomiseks seatud konkurentsireeglid Euroopas tõepoolest tagaks selle turu tekke. Eesti ei osta täna otse Venemaalt elektrit, ometi on see elekter olemas Nordpooli turul, mille osa me oleme,“ selgitas Eesti riigipea ning tõi välja, et kuigi Eesti on oluliselt vähendanud oma kõrge CO2 heitega elektri tootmist, ei ole selle asemel tegelikult tulnud rohelist energiat. „See peaks toimuma võimalikult kiiresti, et anda investoritele kindlus, et investeeringud roheenergiasse sellel turul ka toimivad,“ lisas Vabariigi President ning tõdes, et lõplikult lahendab probleemi muidugi Balti elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa elektrivõrguga.

Teiseks aruteluteemana käsitlesid riigipead põhjalikult arenguid Euroopa idapartnerlusriikides. „Siit mõnekümne kilomeetri kaugusel Valgevenes toimuvad arengud ei ole demokraatlikud. Meie ei saa öelda, millise tee peaks Valgevene rahvas ja riik valima, aga seisame vankumatult iga rahva õiguse eest ise see tee demokraatlikult valida. See on meie moraalne kohustus,“ sõnas president Kaljulaid. Niisamuti kinnitasid riigipead kohtumisel, et jälgivad väga tähelepanelikult ja murelikult viimaste nädalate arenguid Gruusias ja Moldovas, samuti Ukraina reformiprotsessi kulgu.

Presidendid jagasid ka arusaama, et kokkuleppeid tuleb austada ning Rail Baltica peab saama lubatud mahus ELi rahalise toetuse. Lisaks arutati nii kahepoolset kui kolme Balti riigi omavahelist koostööd ja ühiseid taristuprojekte, julgeolekupoliitikat, aga ka Euroopa Liidu ja Kolme Mere Algatusega seotut.

Eesti riigipea kohtus Vilniuses ka Leedu Seimi spiikri Viktorija Čmilytė-Nielseni ning peamister Ingrida Šimonytėga. Lisaks asetas riigipea pärja Leedu Vabadusvõitlejate Mälestusmärgi juurde, külastas Vilniuses Eesti ettevõtet Enefit Green, väisas Vilniuses asuvat Valgevene Euroopa Humanitaarülikooli ning arutles välisminister Gabrielius Landsbergisega Eesti ja Leedu diplomaatiliste suhete aastasajale pühendatud seminaril rahvusvaheliste suhete väljakutsete üle.

Vabariigi Presidendi töövisiit Leetu on ajendatud Eesti ja Leedu diplomaatiliste suhete aastasaja tähistamisest, mis neil päevil täitus. Viimati oli president Kaljulaid Leedus visiidil möödunud aasta augustis. Eestisse tagasi jõuab Vabariigi President täna õhtul.

Viimased uudised