Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: facebook

Hiljuti Moskvas Vene presidendi Vladimir Putiniga kohtunud Eesti president Kersti Kaljulaid ütles interevjuus USA väljaandele The American Interest, et Lääs on ise süüdi, et Venemaa selliseks arenes.

Kaljulaid viitas intervjuus 2007. aastal toimunud Müncheni julgeolekukonverentsile. „Ma arvan, et 2007. aastal, enne Georgia sõda tegi Venemaa sammu Müncheni julgeolekukonverentsil, et alustada debatti, kuidas säilitada maailmakorda. Aga keegi ei läinud sellega kaasa. Siis tuli Georgia sõda. Pärast Georgiat läks kõik vanadesse rööbastesse,” ütles Kaljulaid.

Kaljulaid tõi välja, et pärast Georgiat alustas Euroopa Liit 2011. aastal Venemaaga taas suhete arendamist, et kehtestada viisavabadus, aga see tõi lõpuks kaasa Krimmi sõja. „Me oleme ise süüdi, kahjuks,” ütles Kaljulaid, „kombinatsioon, kus Vene pool otsib endale huvisfääre ja hoolib vähem rahvusvahelisest õigusest tulenes meie enda väärast arusaamast, mille me saime Georgia sõjast. Ma arvan, et Ukraina juhtumi puhul saime alles lõpuks aru, kus on meie punased jooned ning nüüd on Euroopa Liit kehtestanud sanktsioonid. Me jääme enda juurde kindlaks lootuses, et ühel päeval saab Venemaa aru, et rahvusvahelise õiguse järgimine annab paremaid tulemusi.”

Väljaanne The American Interest intervjueeris ka Soome presidenti Sauli Niinistöt, kes kohtub regulaarselt Vene presidendiga ja pooldab dialoogi, aga sellele vaatamata pooldab seda, et Soome jääb seoses sanktsioonidega oma põhimõtetele kindlaks. Niinistö ütles intervjuus, et Vene presidendile Vladimir Putinile isegi meeldib, kui talle vastu vaieldakse. Ühtlasi ütles Niinistö, et Putin suhtub hästi neisse, kes temasse kunagi hästi suhtusid, kui Putin töötas Peterburi linnavalitsuses. Siiani kutsub Putin enda juurde Moskvasse külla Turu linna esindajaid, kes teda kunagi võõrustasid. Putin on Moskvas enda ümber koondanud endise Peterburi seltskonna.

Väljaande The American Interest ajakirjanik käis Eestis ja Soomes ajendatuna USA-s arenevast debatist, kas Hiina ja muude ohtude kõrval on USA-l mõtet jännata pisikeste Venemaa naabrite julgeoleku probleemiga. Probleem on selles, et olukorras, kus USA on loobumas Euroopa julgeoleku tagamisest, pole Euroopa ise selleks veel võimeline. Ka Soome julgeolek sõltub NATO-st, mille põhiline tugi ja panustaja on USA. Seetõttu osaleb Soome NATO sõjalistel õppustel. Soomel on põhjust, sest 2015. aastal harjutas Venemaa Ahvenamaa hõivamist.

Facing East, from the West: A Conversation with Estonia’s President

Viimased uudised