Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: PPA

Esmaspäeval, 8. detsembril kohtusid PPAs lähisuhtevägivalla peatamisega seotud asutused, et arutada Nõo juhtumi teenistusliku kontrolli tulemusi ning asutuste ettepanekuid.

Lõuna prefekti Vallo Koppeli sõnul raputas Nõo tragöödia kogu Eestit. „See ei olnud meie jaoks lihtsalt järgmine menetlus või lähisuhtevägivalla juhtum, vaid pani kogu riigi mõtlema võimalustele, kuidas vägivallamustreid murda,” ütles Koppel.

„Oktoobrikuise juhtumi tagajärjed olid äärmiselt karmid. Paraku ei olnud see tragöödia äärmuslik erand, vaid korduv vägivallamuster on väga reaalne ja suur probleem. Eestis on praeguse seisuga ligi nelisada inimest, kes on aasta jooksul toime pannud kolm või rohkem lähisuhtevägivalla juhtumit. See tähendab sadu perekondi, kus vägivald ei ole üksik kriis, vaid igapäevane risk,” lisas ta.

Teenistusliku kontrolli käigus vaatas Lõuna prefektuur üle kõik surmaavariile eelnenud teated ja juhtumid, mis olid perega seotud. Eesmärk oli veenduda, kas PPA reageeris selles kaasuses nii nagu on lähisuhtevägivalla juhtumite puhul kokku leppinud ning kas juhised ja korrad vajavad mingis osas uuendamist. Samuti kaardistas teenistuslik kontroll partneritega koostöö kitsaskohad.

„Juhtumeid läbi vaadates ei tuvastanud me politseinike tegevustes olulisi puuduseid, kuid välja joonistusid mitmed probleemkohad, mis tuleb lahendada partneritega koostöös. Eelkõige on need seotud infovahetuse, vaimse tervise abi ja tugiteenustega,” kirjeldas prefekt.

Sekkumisvõimaluste ja lahenduste leidmiseks kutsus PPA kokku kõik osapooled, kes sellistel juhtumitele reageerivad või teenuseid pakuvad. Kohtumisel osalesid PPA, sotsiaalministeeriumi, justiits- ja digiministeeriumi, siseministeeriumi, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi, prokuratuuri, kriminaalhoolduse, sotsiaalkindlustusameti, ohvriabi, terviseameti ja kohalike omavalitsuste esindajad.

„Ümarlaua eesmärk ei olnud lihtsalt olukorra kaardistamine, vaid konkreetsete kokkulepete sõlmimine: kes, millal ja mida teeb, et sarnaseid juhtumeid ennetada. Need muudatused ei realiseeru üleöö, mistõttu on PPA valmis seda protsessi vedama ja töötama selle nimel, et arutelust sünniksid ka päriselt muutused,” ütles PPA peadirektori asetäitja Kristi Mäe.

„PPA hinnangul on vägivalla peatamisel kõige olulisem, et vaimses kriisis ja ohtliku käitumisega inimesed jõuaksid arstide hoole alla. See tähendab kiire vaimse tervise abi tagamist ka joobes inimestele ja sõltuvusravi kättesaadavuse parandamist. Teiseks, tuleb teha tugiteenused kättesaadavaks ka olukorras, kus inimene ei nõustu ohvriabile kontaktide edastamisega. Kolmandaks, peame üle vaatama, kuidas toimub osapooltevaheline infovahetus, kus politsei on edastanud teate abivajavast inimesest,” kirjeldas Mäe.

Nõo juhtumi üks olulisi järelmeid on ka töösse võetud korrakaitseseaduse muudatus. Selle jõustumisel on politseil tulevikus võimalus lähisuhtevägivalla sündmuskohal kehtestada vägivallatsejale viibimiskeeld senise 12 tunni asemel kuni 72 tunniks.

Igal aastal on pühad kahjuks ka see aeg, kui Eesti kodudes on vägivalda rohkem. „Oleme juba saavutanud ohvriabiga kokkuleppe ja katsetame tänavu teistsugust lähenemist. See tähendab, et lisame Põhja prefektuuris väljapanekusse ohvriabi eripatrullid, kes reageerivad lähisuhtevägivalla väljakutsetele koos politseiga. Niiviisi saavad ohvriabi töötajad kohe sündmuskohal abistamist alustada. Sel juhul ei jää kannatanu enam kriisihetkel üksi ja tal on kohe kõrval erialane tugi,” rääkis peadirektori asetäitja.

Samuti kaasab PPA parema koostöö ja ühise arusaama loomise eesmärgil detsembris politseipatrullidesse Põhja-Eesti Regionaalhaigla töötajaid.

PPA algatas teenistusliku kontrolli 30. oktoobril pärast Tartumaal juhtunud liiklusõnnetust, milles hukkus samal hommikul elukaaslast noaga rünnanud mees ja vastu tulnud auto juht. Teenistusliku kontrolli käigus vaadati läbi kõik surmaavariile eelnenud 17 teadet ja juhtumit, mis olid selle perega seotud.

Viimased uudised