Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Asso Puidet

Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mille kohaselt saab Politsei- ja Piirivalveamet õiguse kaasata Venemaa elektrivõrgust ümberlülitamise ajal Kaitseliitu kriitilise maapealse energiataristu kaitsmiseks.

„Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamisega raiume läbi viimase olulise sõltuvuse Venemaa majandusruumist ning oleme pikalt ja põhjalikult teinud ettevalmistusi, et ümberlülitus toimuks tõrgeteta. Tõsi on see, et vaatamata mistahes ettevalmistusele on meie elektrivarustus tavapärasest haavatavam ning peame olema valmis Venemaa erinevateks hübriidtegevusteks,” ütles siseminister Lauri Läänemets.

Muuhulgas ei saa Läänemetsa sõnul välistada katseid Eesti elektritaristut füüsiliselt saboteerida. „Eesti varustuskindluse täiendavaks kaitsmiseks on PPA kavandanud suurema operatsiooni, mille raames on kavas kaasata ka Kaitseliitu. Antud operatsioon on hea näide laiapindsest julgeolekukäsitlusest, kus tavapäraselt sõjalise riigikaitse rolli kandev Kaitseliit saab panustada siseturvalisuses meie kriitilise taristu tagamisel,” ütles Läänemets, kes samas rahustab, et tegu on eeskätt ettevaatusabinõuga.

Eestil olid juba varem plaanid, kuidas korraldada maapealse energiataristu kaitsmine lahtiühendamise ajal. Pärast Estlink2 lõhkumist toodi tegevused varasemaks ja laiendati ka nende mastaapi. Üheks tegevuseks ongi Kaitseliidu kaasamine kriitilise energiataristu kaitseks.

Kokkuleppe kohaselt määrab Kaitseliit kriitilise energiataristu julgeoleku tagamiseks ühes ööpäevas kuni 126 Kaitseliidu liiget, kes PPA-d toetavad. Kohapeal juhib operatsiooni PPA ametnik. Kaitseliidu tegevliikmed kannavad ülesande täitmisel Kaitseväe vormiriietust koos ohutusvestiga, millel on hästi nähtav tähistus „KORRAKAITSE” ning neil on õigus kanda ja kasutada relva, kui olukord seda nõuab.

PPA saab õiguse kaasata Kaitseliidu liikmeid kriitilise elektritaristu korraldamisse kuni 15. veebruarini. Seejuures hinnatakse pidevalt kaasamise vajadust ja kui vajadus lõppeb, lõppeb ka kaasamine varem.

PPA kriisijuht Veiko Kommusaar sõnas, et politsei on planeerimas turvalisuse operatsiooni, et Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumine mööduks võimalike tõrgeteta. „Siseturvalisuse ohupilt ei ole muutunud, kuid me ei saa välistada katseid elektritaristut kahjustada. Sünkroniseerimine on meie elektriettevõtetele tehniliselt väga töine ja nõudlik aeg. Selleks, et nad saaksid täielikult oma tööle keskenduda ega peaks muretsema turvalisuse pärast, on politsei neil päevil olulistel objektidel kohal või on need lisatud patrullteekonnale, mis tähendab, et sõltuvalt objektist sõidab politseipatrull sealt vahetuse jooksul läbi kas korra või mitu,” rääkis Kommusaar.

Politsei on koos kliimaministeeriumiga kaardistanud ligi 40 objekti üle Eesti, sh alajaamad, olulised ühendused jms, mis sel perioodil täiendavat tähelepanu vajavad. „Neid täiendavaid ülesandeid täidavad politseinikud ületundide arvelt ning politsei oma tavatöö mahtu sel ajal ei vähenda. Meil on vaja lisajõudu, mistõttu palusime valitsusel lubada kaasata kaitseliidu avaliku korra ülesannete täitmiseks. Ööpäevas tuleb meile appi ligi 120 kaitseliitlast üle Eesti,” sõnas Kommusaar.

Valitsuse otsusega asuvad kaitseliitlased täitma PPA prefektuuride poolt pandud ülesandeid ning seda vahetu sunni õigusega ehk kaitseliitlane võib siis ka inimesi küsitleda, kontrollida dokumente ja vajadusel sekkuda. Enne tööle asumist korraldab PPA kaitseliidu liikmetele koolituse korrakaitseseaduse ja vahetu sunni rakendamise kohta. Kaitseliit kaasatakse politsei ülesannetesse kuni 15. veebruarini, mida on vajadusel võimalik pikendada.

„Kaitseliit on valmis toetama politsei- ja piirivalveametit korrakaitse operatsiooni läbiviimisel, sest oleme aastatega välja arendanud kogu Eestit katva turvavaiba, millest osaga paneme nüüd politsei- ja piirivalveameti tegemistele õla alla,” ütles Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm.

„Igapäevaselt on nende objektide turvalisuse tagamine ettevõtete endi ülesanne, kes on selleks appi võtnud turvaettevõtted. Pärast sünkroniseerimist naaseme tavaolukorra juurde ehk politsei ja kaitseliitlaste kohalolu on ajutine lahendus ajaks, mil meie elektrivõrk on kõige haavatavam,” sõnas politseijuht.

PPA on kontaktis ka Läti ja Leedu politseiga, et vahetada infot ning koos tegutseda olukordades, mis mõjutavad kõiki kolme riiki.

Eesti elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaa ja Valgevene sagedusalast ning sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga toimub veebruarikuu alguses.

Viimased uudised