Just Lisete eest hoolitsemise ja lapse kooli transportimise nimel loobus pereisa Raivo töökohast Soomes. Kuigi mõlemad vanemad on piiratud töövõimega, on nad olnud tublid ja püüdnud oma kodumaja lastele võimalikult mugavaks teha.
Põlvamaa pere oli viimane, kes saatejuht Signe Lahteini elusalt nägi
Avaldatud: 22 märts, 2019Põlvamaal Põlva vallas Kähri külas elav 7 lapsega pere oli viimane, kes eelmise aasta märtsikuus „Kodutunde” saatejuhti Signe Lahteini elusalt nägi.
Viimasel võttepäeval mull 22. märtsil – täpselt aasta eest – jäi Signel lahkumine hilja peale: oli palju muljeid ja tundeid, mida jagada. „Kõik olid juba ammu läinud, aga Signe ja operaator jäid veel rääkima,” meenutab pereisa Raivo. „Küll me ajasime juttu ja kallistasime! Oleks võinud mõne minuti kauem kallistada.”
Aasta tagasi „Kodutunde” võttelt Põlvamaalt koju sõites sattus Signe Lahtein ränka avariisse, millest ta ei toibunudki. Ehk oleks viis või kümme minutit viivitust Signe rängast avariist päästnud, edastab Õhtuleht.
„Minu jaoks teeb eriti raskeks see, et ta meie juurest läks…,” ohkab pereema Külli sügavalt. „Kõik ütlesid, et ega sina ole süüdi, aga ikka on raske.” Eriti raske on seetõttu, et kümne päevaga jõudis Signe perele, eriti aga noorimale tütrele Lisetele südame külge kasvada.
Postimees kirjutas aasta tagasi, et emal-isal on neli poega ja kolm tütart. Pojad on suureks kasvatatud, tütred elavad vanematega pere väikses kahekorruselises eramus, mis asub Kähri kalmistu kõrval. Raskusi perel jagub, kuna kõigil kolmel tütrel on probleeme südamega. Eriti raske on noorima tütre, 10aastase Lisete olukord, kel on südamerike ja oksendamistõbi. Laps on tihti haige ja väsib kiiresti.
Raivo ütles, et saate abi saabumine oli suur üllatus. „Õpetajad olid kirjutanud „Kodutundele” ja siis meile helistati. Algul tulid lihtsalt vaatama, suurt lootust ei andnud. Arvasime, et niikuinii nad meile ei jõua. Aga siis helistasid nädala pärast uuesti.”
Pereisa rääkis, et endiste tööde tõttu on tema vaimne tervis kehv. Mees töötas nii politseiniku kui vangivalvurina. Löögi andis ka vahepealne kodu kaotus 20 aastat tagasi. „Kunagi võtsin pangalaenu ja siis kaotasin politseis töö. Kodu läks sundmüüki. Müüsime tuttavale ja see võttis meid nii paljaks, et pidime laenu lõpuni maksma ja meil polnud maja, autot, mitte midagi.”
Praegusesse elukohta tuli pere 2003. aastal. Sinna on nad maja ehitanud oma jõududega. Viimastest töödest sai võideldud külmamurega ja paigaldatud koju keskküttepliit ja radiaatorid. Perele tuli appi ka koduvald ning nad on võtnud pangalaenu.
Kuid jätkuvalt tegi muret, et maja soojustus oli puudulik ja eriti külm oli teine korrus. „Kodutunne” aitas peret ülemise korruse soojustamise ning samuti teisel korrusel asuva lastetoa remondi ja sisustamisega.