Politsei pidas kinni järjekordse SIM-boksi haldamises kahtlustatava
Avaldatud: 13 märts, 2026
SIM-boks. Pilt: PPA Politseinikud pidasid 11. märtsil Narvas kinni 55-aastase Eesti kodaniku, kes kahtlustuse järgi paigaldas Eestisse petukõnede tegemiseks SIM-boks seadme. Harju maakohus võttis prokuratuuri taotlusel mehe kaheks kuuks vahi alla.
Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Elari Haugase sõnul on sel aastal Eestist leitud juba neli SIM-boks seadet tänu kiirele infovahetusele partnerasutustega. „Ka selle juhtumi puhul tuli meile vihje telekommunikatsiooni ettevõtetelt, kes märkasid oma süsteemis ebatavalisi tegevusi. Asusime kohe infot kontrollima ning vähem kui kaks päeva hiljem pidasime kuriteos kahtlustatavana kinni 55-aastase mehe,” selgitab Haugas.
Esialgsetel andmetel hankis kahtlustatav SIM-boks seadme, et võimaldada kelmidel teha välismaalt Eesti suunakoodiga petukõnesid. „Kahtlustuse kohaselt oli mehe ülesanne ühendada seade Eestis vooluvõrku, tagada sellele internetiühendus ning paigaldada ja vahetada SIM-kaarte,” ütleb Haugas.
„Seni kogutud andmete põhjal jõudis mees kõigepealt lühiajaliselt tegutseda Tallinnas ning kolis seejärel seadme Narva, et vältida vahelejäämise ohtu. Teise maakonda liikumine ja seal töö jätkamine siiski ei kaitsnud teda vahelejäämise eest. Tänu kiirele koostööle Põhja ja Ida prefektuuri uurijate ning kiirreageerijate vahel õnnestus meil mehe uus asukoht kiiresti tuvastada ning ta kinni pidada. Töötame iga päev üle Eesti selle nimel, et kelmuste toimepanijad kiiresti tabada ja vastutusele võtta sõltumata sellest, kuhu nad end peita püüavad,” kirjeldab Haugas.
„Meil on viimastel nädalatel olnud selliseid juhtumeid mitu tükki ning tegeleme põhjalikult iga vihjega, mis meile tuleb. Meie eesmärk on teha kelmide elu Eestis võimalikult ebamugavaks ning sellest ka avalikult rääkida, et kelmid teaksid, et neil ei ole mõtet siia tulla. Teeme kõik selleks, et nende tegevus siin kanda ei kinnitaks. Peame kinni Eestis tegutsevad kelmid ning reeglina taotleme ka nende vahistamist, et nad ei saaks oma tegevust jätkata,” heidutab Haugas.
Haugase sõnul viitavad seni kogutud tõendid sellele, et mees võis tegutseda ka rahakullerina. „Läbiotsimise käigus leiti mehe valdusest lisaks SIM-boks seadmele ja kõnekaartidele ka üle 4000 euro väärtuses sularaha ning 2 pangakaarti, mis kuuluvad ilmselt kelmuse ohvriks langenud inimestele. Kriminaalmenetluse käigus selgitatakse välja, kas ja mitme juhtumiga on mees veel seotud, kui palju on kannatanuid ning milline oli tema kogu roll petuskeemis,” lisab ta. Mees oli politseile varasemast tuttav seoses erinevate kuritegude toimepanemisega.
Menetlust juhtiva prokuröri Marko Moorlati sõnul viitavad asjaolud ka selles menetluses, et kahtlustatav on kuritegeliku eluviisi omaks võtnud: „Mees on varasemalt kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase teo eest mõistetud katseaeg lõppeb tal uuel nädalal. Seega on alust kahtlustada, et ta on oma kuritegelikku spektrit veelgi avardanud.””
Petuskeemi kohaselt helistasid telefonikelmid inimestele ja tutvustasid end mobiilioperaatori, politsei ja panga töötajatena. Kelmid veensid kannatanuid oma Smart-ID PIN-koodidega kinnitama erinevaid toiminguid, et saada sedasi ligipääs nende pangakontodele, võtta välja sularaha ning vormistada inimeste nimele laenulepinguid.
Prokuröri sõnul kahtlustataval teadaolevalt ametlikku töökohta ei ole, mistõttu on kuritegelikust tulust elatumine tõenäoline: „Sedasorti illegaalse tööotsa puhul ei saanudki mees tavapärast üheksast-viieni tööd teha, sest SIM-boksi töökorras hoidmine võtab päevast oma aja. Ilma mehe panuseta SIM-boksi haldamisel ei oleks olnud kannatanutele võimalik kahju tekitada. Kui meest poleks nii kiiresti kinni peetud, oleks kõnede tegemine jätkunud ja ilmselt toonud endaga ulatuslikku kahju kaasa.”
Arvestades kahtlustatava võimaliku kuriteo raskust ja tema rolli olulisust skeemis pidas prokuratuur põhjendatuks mehe vahistamist kaheks kuuks. „Kergemaliigilised tõkendid, näiteks elukohast lahkumise keeld võimaldaks kontrollida mehe asukohta, aga mitte tegevusi. Arvestades, et SIM-boksi haldamiseks ei ole sisuliselt kodust lahkuda vaja, jääb kuritegude jätkuva toimepanemise oht siiski alles. Sel põhjusel esitasime taotluse mehelt eeluurimise ajaks vabaduse võtmiseks, mille Harju maakohus ka rahuldas,” selgitas prokurör.
Haugas rõhutab, et oma PIN-koodidega tohib kinnitada ainult neid toiminguid, mille oled oma seadmes ise algatanud. „Vastasel juhul avatakse päringu algatajale sinu netipank või e-teenus, millega saab palju kahju teha. Samuti peaksid inimesed kriitiliselt suhtuma tööpakkumistesse, kus lubatakse võimalust kiiresti lihtsa vaevaga raha teenida. Kahtluse korral tuleks sellistest kuulutustest ka politseile teada anda,” ütleb ta.
Ta lisab, et kui külaliskortereid rentivad inimesed märkavad pärast külalise lahkumist midagi ebatavalist, mis võivad viidata kelmuste toimepanemisele, siis saab sellest politseile teada anda meiliaadressil kelmused@politsei.ee või helistades hädaabinumbril 112. „Kahtlustust võiks näiteks äratada see, kui ruuter on tõstetud teise kohta või avastatakse prügi seast hulgaliselt mobiiltelefonide stardipakettide ümbriseid või kasutatud kõnekaarte.“
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
