Politsei pidas kinni 65-aastase mehe, kes laadis internetist alla lapspornot
Avaldatud: 30 juuni, 2025
Põhja prefektuuri politseinikud pidasid 18. juunil kinni Ukrainast pärit 65-aastase mehe, kes laadis internetist alla lapspornot. Prokuratuuri taotlusel võttis kohus kahtlustatava vahi alla.
Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse grupijuhi Valmar Viitaki sõnul jõuti meheni tänu politseile laekunud infole. Läbiotsimise käigus leiti Eestis halli passiga elava Ukraina mehe seadmetest kokku ligi 600 faili, millest enamus oli lapsporno videod. Politsei alustas kriminaalmenetlust lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise paragrahvi järgi, et välja selgitada kõik sündmusega seotud asjaolud.
„Kuivõrd politsei tuvastas, et mees on tundnud lapsporno vastu ebatervet huvi juba aastakümneid ning mehe valdusest leiti tohutult materjali, oli prokuratuuri hinnangul oht, et mees paneb vabaduses jätkuvalt kuritegusid toime. Seetõttu otsustas prokuratuur taotleda mehe vahistamist eeluurimise ajaks,” sõnas Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Prins-Sikk. Harju maakohus nõustus prokuratuuriga ning mees võeti kuni kaheks kuuks vahi alla.
Politsei on sel aastal alustatud 13 kriminaalmenetlust, mis on seotud lapsporno allalaadimisega. Kokku on avastatud 59 603 keelatud faili, mis sisaldavad alaealise seksuaalset või erootilist sisu. „Kõik seni tuvastatud kahtlustatavad on olnud mehed, noorim 25-aastane ning kõige vanem 65-aastane. Murettekitav on, et paljudel kahtlustatavatel on kodus ka väikesed lapsed. Sellisel juhul teeme alati koostööd ka kohaliku omavalitsusega, et tagada lapse heaolu ja turvalisus,” ütles Viitak.
Sellest aastast on politsei suunanud üha enam ressursse alaealiste internetis seksuaalsele väärkohtlemisele, mis hõlmab nii ahvatlemist, võrgutamist kui ka lapspornot. „Internetis seksuaalset väärkohtlemist on keeruline uurida, kuna sageli toimetavad kurjategijad anonüümselt ja varjatult kinnistes suhtlusgruppides või tumeveebis. Politsei on internetis kohal ning info jõuab meieni,” kirjeldas Viitak kurjategijate tabamist.
Seksuaalse väärkohtlemise ohvrid on erinevas vanuses. „Oleme leidnud erootilisi ja pornograafilisi materjale, milles noorim laps on kõigest paari aasta vanune. Seni ei ole kannatanute hulgas olnud Eesti lapsi, küll aga teeme koostööd uurijatega üle kogu maailma, et videotel või fotodel olnud kannatanute info jõuaks teiste riikide õigete spetsialistideni,” rääkis Viitak.
Viitak sõnas, et suur osa lastest puutub seksuaalse netisisuga kokku juba algklassides, näiteks pornograafia ja sekstinguga või halvemal juhul ka seksuaalse küberkiusamisega. „Alaealised on digikeskkonnas kõige haavatavamad. Sageli suheldakse sotsiaalmeedias ka võõraste inimestega, kel ei pruugi olla head kavatsused. Lapsed ise võivad vestlust pidada normaalseks ega tunne tegelikult ära, et süütuna näiv vestlus võib areneda seksuaalseks väärkohtlemiseks ja sellel võivad olla tõsised tagajärjed,” sõnas ta.
Viitak lisas, et sääraste olukordade ennetamiseks on oluline, et lapsevanemad teaks ja tunneks huvi, kellega nende laps internetis suhtleb. Samuti on tähtis, et lapsel oleks vanemaga usalduslik suhe ning ta julgeks kahtlastest või ohtlikest olukordadest vanemale rääkida. „Julgustame kõiki, kel väiksemgi kahtlus, et last seksuaalselt väärkoheldakse või ahvatletakse, sellest kindlasti ka politseile teada andma. Politseis töötavad spetsiaalse väljaõppega ametnikud, kel on oskused ja teadmised selliste juhtumitega tegeleda – nabida kinni kurjategijad ja teha kõik endast olenev, et lapsed oleksid hoitud.”
Tähtsamad soovitused ja väärkohtlemisega seotud riske leiad Lasteabi.ee lehelt: https://www.lasteabi.ee/et/seksuaalne-vaarkohtlemine-internetis
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
