Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Päästeamet

Siseministeerium tutvustas valitsuses koostöös Kliimaministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga valminud analüüse võimalustest kasutada Kredexi toetust varjumiskohtade loomiseks olemasolevates hoonetes ning variante uusehitistesse varjendite rajamise kiirendamiseks.

Olemasolevates hoonetes varjumise võimaluste loomisel on tegu hoone või selle osa varjumiskohaks kujundamisega.

„Varjumiskoht on varjumiseks kohandatud ehitis või selle osa, mis kaitseb tolmu, lööklaine ja lendava eseme eest,” selgitas Siseministeeriumi nõunik Priit Laaniste. „Tavalisel ajal on see kasutusel igapäevasel otstarbel – näiteks garaažina, keldrina või ühiskasutuses vaba aja ruumina.”

Kuna hoone osa või olemasoleva ruumi kohandamine varjumiskoha nõuetele vastavaks nõuab kulutusi, analüüsiti Kredexi meetmete kasutamise võimalusi varjumisvõimaluste loomiseks.

Analüüs kinnitas, et eraisikutel ja ühistutel on võimalik Kredexi toetust kasutada ka varjumiskohtade rajamiseks: praegused abikõlbulikud meetmed katavad ka varjumiskoha rajamisega seotud tööd.

Teine analüüs käsitles varjendi ehitamise nõuete kehtestamise võimalust neis hoonetes, millele on ehitusluba välja antud, kuid ehitusega pole enne varjendi nõude kehtima hakkamist veel alustatud.

„Varjend on ehitis või selle osa, mis on ehitatud spetsiaalselt varjumiseks,” selgitas Laaniste. „Varjendi konstruktsioon peab vastama konkreetsetele nõuetele ja tema kaitsevõime on mõõdetav. Varjend kaitseb tolmu, lööklaine, plahvatuse, saastunud välisõhu ja lendava eseme eest. Kuna varjendi ehitamise kohustus rakendub tõenäoliselt mitte varem kui 2026.aastal, tuli läbi mõelda ka võimalused nende hoonete osas, mis saavad ehitusloa enne nõude ametlikku kehtima hakkamist.”

Analüüs kinnitas algset hinnangut, et enne varjendi ehitamise nõude kehtestamist ehitusloa saanud arendajat ei saa tagantjärele kohustada projekti varjendit lisama. Küll aga võib varjendite rajamist kiirendada sellega, kui  pakkuda ehitajale soodustusi varjendi omaalgatuslikul lisamisel. Näiteks võib kohalik omavalitsus sellisel juhul leevendada parkimiskohtade nõudeid, suurendada lubatud ehitusalast pinda ja teha muid soodustusi.

„Kõige enam kiirendab aga varjendite rajamist kindlasti see, kui varjendi olemsaolust kujuneb konkurentsieelis ning ostjad eelistavad turvalisema elu- ja töökeskkonnaga hoonet,” ütles Laaniste.

Siseministeerium veab eest varjumise korraldamise reguleerimist Eestis. Kavas on kehtestada varjendi rajamise kohustus uutele ehitistele ja varjumiskoha nõuded olemasolevatele hoonetele. Ettevalmistamisel oleva varjumise eelnõuga soovitakse kehtestada varjendi rajamise nõue kõigi üle 1200 m2 pinnaga hoonete ehitamisel. Pindalalt sama suurte juba olemasolevate hoonete puhul kehtestatakse nõuded võimalusel varjumiskoha loomiseks. Varjendi täpsed tehnilised nõuded koostatakse eelnõuga paralleelselt koostöös eriala ekspertide ja liitudega ning kehtestatakse siseministri määrusega.

Siin on pildid varjumiskoha rajamisest Tartu kortermajas:

Viimased uudised