Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: PTA

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) sekkus oktoobris Kiili vallas toimunud juhtumisse, kus veised olid vähemalt nädala jooksul omapead hulkunud ning silmnähtavalt kehvas tervislikus seisundis.

Järelevalvemenetluse käigus tuvastas amet mitmeid tõsiseid loomapidamisnõuete rikkumisi, sh loomade väga kehva kehakonditsiooni, puuduliku märgistuse, ebasobivad pidamistingimused ning hukkunud loomade korjused karjamaal.

Tuvastatud asjaolud viitasid loomade pikaajalisele hooletusse jätmisele, mille tõttu võttis PTA üle loomade nõuetekohase pidamise kohustuse. Antud teemat avab Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Carol Laurimaa.

PTAle laekus oktoobri keskpaigas vihje seoses Kiili vallas ligi nädal aega hulkunud veistega. Kuivõrd on lahti pääsenud loomade kinnipüüdmine eelkõige loomapidaja kohustus, püüdis kohalik omavalitsus saada ühendust ka loomapidajaga, et teda olukorrast teavitada, kuid loomapidajaga kontakti saada ei õnnestunud. Hulkuvad veised püüdis kinni kohalik loomakasvataja, kellel olid selleks vajalikud oskused ja vahendid ning kes võimaldas seejärel loomadele vajalikku sööta ja joogivett.

Kuna laekunud informatsiooni kohaselt olid kinni püütud veised kehvas seisus, teostas amet 17. oktoobril paikkontrolli, et olukorraga täpsemalt tutvuda. Kontrolli käigus selgus, et kokku oli hulkunud 12 Šoti mägiveist, kellest viis olid vasikad. Kaheteistkümnest veisest olid identifitseeritavad kaks veist. Veiste kehakonditsioon oli väga kehv. Šoti mägiveiste karvkate on loomuomaselt pikk ja tihe, mis raskendab esialgsel visuaalsel vaatlusel looma toitumuse hindamist, kuid antud juhul olid loomad niivõrd kõhnad, et see oli ka visuaalselt märgatav. Loomadel olid tugevad lohud selgroo ja puusaluude vahel, selgroolülide otsad olid eristatavad, sabajuur, puusaluud, selgroog ja roided tugevalt nähtavad. Selline kehakonditsioon ei teki üleöö, vaid on märk pikaajaliselt kaalukaotusest, mis võib olla tingitud ebapiisavast söödast või looma tervislikust seisundist. Võrreldes piimaveistega, on Šoti mägiveistel väiksem toitumisvajadus, mistõttu võib nende kaalulangus toimuda aeglasemalt kui teistel veisetõugudel ning loomapidaja oleks pidanud märkama loomade konditsiooni halvenemist ja rakendama vajalikke meetmeid nagu näiteks lisasööda pakkumine või loomadele veterinaarabi võimaldamine.

Paikkontrolli käigus hinnati ka karjamaad, kust veised väidetavalt pärit olid. Karjamaa oli ümbritsetud piirdega, mis oli mitmest kohast katki, karjamaal olnud jooginõud olid tühjad ja määrdunud ning karjamaal ringi liikudes leiti mitu erineva lagunemisastmega veisekorjust. Nii loomade pikaajaline hulkumine, kehakonditsioon, hukkunud veised kui ka karjamaal tuvastatud tingimused viitasid asjaolule, et loomapidaja ei ole taganud oma loomadele vajalikku hoolt ega veterinaarabi, mille tulemusel on jäänud loomad abituse seisundisse. Eeltoodust lähtudes võttis PTA üle veiste nõuetekohase pidamise kohustuse ning veised jäid menetluse läbiviimise ajal nad kinni püüdnud loomapidaja hoole alla. Loomapidaja ei õnnestunud ühendust saata PTA ega kohaliku omavalitsuse ametnikel.

Järelevalvemenetluse käigus koostatud kontrollakt edastati loomapidajale 20. oktoobril, mille järgselt pöördus loomapidaja PTA toimingu vaidlustamiseks kohtu poole.

Loomade nõuetekohase pidamise kohustuse ülevõtmise järgselt, paneb PTA loomapidajale ettekirjutusega kohustuse loomad võõrandada või korraldada loomade hukkamine ning juhul kui loomapidaja seda ei tee, rakendab amet asendustäitmist ning täidab kohustuse loomapidaja eest. Kui lemmikloomade puhul on antud PTAle võimalus võõrandada loomad isikule, kes neid menetluse ajal pidas, siis põllumajandusloomade puhul on võimalik loomade võõrandamine ainult aretusväärtusega loomade puhul enampakkumise raames ning seda ka juhtudel, kui loom on nõuetekohaselt märgistatud ning tema päritolu, terviseseisund ja ravimite kasutamine on dokumenteeritud.

Selleks, et PTAl oleks võimalik loomade nõuetekohase pidamise kohustuse ülevõtmisel võõrandada ka aretusväärtuseta põllumajandusloomi, on hetkel töös seaduseelnõu, mis selle võimaluse ametile annab. Loodame, et eelnõu läbib võimalikult kiiresti vajalikud kooskõlastusringid ja lugemised Riigikogus.

Kuivõrd ei ole loomapidaja täitnud enda hoolsuskohustust, et tagada loomade identifitseerimine ja jälgitavus ega täitnud talle ettekirjutusega pandud kohustusi, ei ole Põllumajandus- ja Toiduametil võimalik rakendada leebemaid meetmeid kui loomade hukkamine.

Põllumajandusloomade hukkamisel kasutatakse loomade uimastamiseks poltpüstolit, mis töötab padruni või suruõhu jõul ning mille eesmärk on tekitada looma kiire teadvusekaotus. Ka oskusliku kasutamise puhul võib ette tulla olukordi, kus poltpüstoli kasutamine ei too kaasa piisavat teadvusekaotust, näiteks seadme tehnilise rikke või looma anatoomiliste iseärasuste tõttu.

PTA toimingu käigus manustati veisele enne poltpüstoli kasutamist rahustit ning seejärel kasutati looma uimastamiseks poltpüstolit. Kahjuks ei andnud see soovitud tulemust ning loom ei kaotanud teadvust. Kuna poltpüstoliga uimastamine ei olnud tulemuslik, rakendati alternatiivset meetodit, milleks oli loomale täiendavate ravimite manustamine looma teadvusekao tagamiseks ning seejärel teostas veterinaararst loomale eutanaasia.

Mõistame, et loomade hukkamine võib olla emotsionaalselt keeruline ja häiriv, eriti olukordades, kus toimingud ei kulge ettenähtud viisil. Põllumajandus- ja Toiduamet analüüsib juhtumit ning rakendab vajaduse korral täiendavaid meetmeid, et minimaliseerida taolise olukorra kordumise riski. Samaaegselt on oluline, et loomapidajad täidaksid endale loomapidamisega võetud kohustusi, peaksid oma loomi nõuetekohaselt ning tagaksid enda loomade heaolu, et selliseid olukordasid vältida.

Siin on pildid. NB! Häirivad kaadrid, nõrganärvilistele mittesoovitav

Viimased uudised