Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuvatõmmis: mk-pskov.ru

Pihkvas toimus täna meeleavaldus kohaliku ajakirjaniku Svetlana Prokopjeva toetuseks, kelle suhtes algatati 6. veebruaril kriminaalasi seoses tema ajakirjandusliku tööga.

Samuti korraldati ajakirjaniku kodus läbiotsimine ja hiljem viidi ta ülekuulamisele. Täna, 10. veebruaril toimus Pihkvas meeleavaldus ajakirjaniku ja sõnavabaduse kaitseks, vahendab mk-pskov.ru.

Fotoreportaaži meeleavalduse kohta saad vaadata siit:

ФОТОРЕПОРТАЖ С МИТИНГА

MK Pskov avaldas meeleavaldusel kõne pidanud ajakirjaniku Svetlana Prokopjeva kõne muutmata kujul:

Tere! Minu nimi on Svetlana ja ma olen ajakirjanik. Ma tahan rääkida natuke endast.

Ma olen sündinud Pihkvas, lõpetasin tavalise linnakooli ja pärast toonase Pihkva pedagoogilise instituudi ajaloo teaduskonna. Ajakirjandusse sattusin juhuslikult, täpsemalt kuulutuse peale – väljaanne „Pskovskaja Gubernija” värbas kaastöötajaid ja kuulutused olid väljas teaduskonnas. Ma otsustasin proovida ja sain kohe aru, et see on minu ala. Ja et sellega tahan tegeleda.

Ma omandasin selle eriala ise, läbi praktika ja kriitika. Mitte lihtsalt ei õppinud, vaid omandasin põhimõtted, millel põhineb ajakirjandus terves maailmas. Selgus, et kõik on lihtne: näha ühiskondlikult olulisi teemasid, anda võimalus rääkida mitmel osapoolel, eraldada arvamused ja faktid. Ma õppisin mitte vaikima probleemidest ja  analüüsima toimuvat, et aidata lugejatel mõista, mis toimub.

See – ongi ajakirjaniku töö. Ja kui ma pärast Arhangelskis toimunud terroriakti (FSB esinduses plahvatanud pomm – toim.) lugesin ette oma arvamuse raadiokanalis „Eho Moskvõ v Pskove”, tegin tavapärast ajakirjanduslikku tööd: tahtsin toimuvas selgusele jõuda. Püüdsin aru saada, mis viis 17-aastase anarhisti kuriteole, mille ohvriks oli eelkõige tema ise. Sellest aru saada on oluline, et selliseid asju enam kusagil kunagi ei juhtuks.

Meie tegevuse motiive juhib mitte ainult emotsionaalne seisund, vaid ka elukogemus. Arhangelski terroristi elukogemus pärineb ainult 21. sajandist, putini režiimi ajast. Ta kasvas üles täpselt ajal, mil hakati kruvisid kinni keerama, kui toimus nn Bolotnoje asi (massimeeleavalduse mahasurumine – toim.), ja kümned noored inimesed said vanglakaristuse politsei valeraportite põhjal.

Siis neelas ühiskond selle alla. Nii nagu varem neelati alla NTV lammutamine, JUKOS-e asi, kuberneride valimiste ärajätmine ja nii edasi. Vabaduse ruum on meie riigis tõmbunud kogu aega koomale, aeglaselt, kõigutamatult. Mina ja teised mu kolleegid, sõltumatud ajakirjanikud on sellest kogu aeg kirjutanud, kõik need aastad. Kahetsusega märkides, et enamus meid ei kuule.

Ja nii jõudsime sinna, kuhu jõudsime: kriminaalasjad „V Kontakte” piltide põhjal ja reaalsed vanglakaristused sõna kasutamise eest. Mind ähvardab kuni seitse aastat vanglat selle eest, et tegin lihtsalt oma tööd.

Aga nii hull kui see minu jaoks ka pole, ma pean vastu: see pole ainult minu lugu, see on sõnavabaduse lugu Venemaal. Ma olen veendunud, et praegune kurb olukord kodanikuõigustega – on tulemus, mille põhjustajaks on puudused sõnavabaduses. Avatud ja ausate diskussioonide puudumine päevapoliitilistel teemadel, ainult ühe arvamuse pealesurumine, sobimatute väljaütlemiste keelamine – need kõik on kivikesed meie ühises vangla seintes.

Selles, et Venemaa pole 30 aastat pärast NSVL-i lagunemist ikka veel arenenud demokraatia, oleme süüdi ka meie, ajakirjanikud – kes on oma ametit vahetanud. Valelikud üleriiklike telekanalite saatejuhid. Arad korrespondendid, kes pole võimelised esitama ametnikele teravaid küsimusi. Põhimõttelagedad meediajuhid, kes on valmis maha võtma misiganes probleemse materjali ning avaldama tellimuslugusid kellest iganes. Riiklike ja kohalike väljaannete ajakirjanike enesetsensuur on aidanud võimudel vaba sõna maha suruda.

Ma ei süüdista kedagi, lihtsalt tahan öelda, et olen tahtnud alati jääda ausaks oma elukutse põhimõtetele. Autasuks selle eest on kriminaalasi – ja uskumatu, vaimustav toetuste laine kolleegide poolt, teistelt tõelistelt ajakirjanikelt. Aga meie end ise päästa ei suuda, meil on vaja teie abi – lugejatelt, vaatajatelt ja kuulajatelt, ühiskonna toetust tervikuna. Mitte ainult ajakirjanikud, vaid kõik Venemaa kodanikud peavad lõpuks nägema, milleni viib vaba sõna hävitamine.

Mina – olen tavaline inimene. Elan tavalises hruštšovkas. Käin neis poodides, kus ka teie, kirun neidsamu auke ja lompe tänavatel. Kaevan suvilas maad ja teen kurke sisse. Veel üsna hiljuti ei suutnud end ette kujutada kurjategijana.

Nii nagu tuldi minu järele – niisamuti võidakse varsti tulla teie järele. Andestage see paatos, aga nii see on. Seetõttu aitäh, et olete täna siin.

Выступление Светланы Прокопьевой на митинге в защиту свободы слова

СУ СК России по Псковской области 6 февраля завело уголовное дело на псковского журналиста Светлану Прокопьеву по ч.2 ст. 205.2 (Публичные призывы к осуществлению террористической деятельности, публичное оправдание терроризма или пропаганда терроризма). В её квартире прошёл обыск, затем её отвезли на допрос. 10 февраля в Пскове прошёл митинг в защиту журналиста и свободы слова.

Kommentaarid

Viimased uudised