Pevkur NATO kaitseministrite kohtumisel: Põhjala-Balti koostöös saadi kokku 500 miljonit Ukraina abistamiseks
Avaldatud: 15 oktoober, 2025Täna Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel oli peatähelepanu Haagi tippkohtumise otsuste elluviimisel, õhukaitse tugevdamisel ning Ukraina toetamisel. Lisaks kaitseministrite kohtumisele toimusid ka NATO-Ukraina Nõukogu ja Ukraina kaitse kontaktgrupi (UDCG) kohtumised.
„Seni on liitlaste poolt rahastatuna Ukrainasse saadetud alates augustist neli PURL paketti (NATO-USA koostööinitsiatiiv, kus liitlaste rahastamisel soetatakse relvaabi Ukrainale USAst) ja nüüd on hea meel, et Põhjala-Balti koostöös saime kokku järgmise paketi koguväärtuses 500 miljonit dollarit. Samuti oli hea kuulda, et lisaks meile teatasid mitmed teised liitlased täna valmisolekut rahastada tulevasi PURL pakette. Lisaks jätkab Eesti Ukraina sõjalise abistamisega ja 2025. aastal moodustab see üle 0,3% Eesti SKP-st,” lisas Pevkur.
Kommenteerides NATO väevõime eesmärkide täitmist, ütles Pevkur, et Eesti jaoks on ennekõike oluline, et liitlased täidaksid 5% kaitsekulutuste kokkulepet ning astuksid kiireid samme idatiiva õhukaitse tugevdamiseks. „Me peame otsustavalt vastama sagenevatele õhupiiririkkumistele ja droonirünnakutele. Itaalia kaitseb praegu meie taevast NATO õhuturbemissiooni raames ning on pikendanud oma SAMP/T õhutõrjesüsteemi kohaolu Eestis. Ka Eesti peamine prioriteet on mitmekihilise õhukaitsevõime arendamine,” ütles kaitseminister Pevkur.
Ukraina kontaktgrupi kohtumist juhtisid Ühendkuningriik ja Saksamaa, kus rõhuasetus oli Ukraina jaoks prioriteetsetel õhukaitse ja laskemoona vajadustel, Ukraina kaitsetööstuse toodangul ja PURL mehhanismil.
Täna allkirjastati NATO peakorteris ka Põhjala-Balti väljaõppeinitsiatiivi Legio vastastikuse mõistmise memorandum, mille alusel toetavad riigid Ukrainat väljaõppe, varustuse ja teadmistega, mis võimaldavad üles ehitada ja tugevdada Ukraina brigaadi vastavalt tänapäevastele NATO standarditele.
Brüsselis kohtuvad täna õhtul veel ka Euroopa Liidu liikmesriikide kaitseministrid, et arutada Euroopa Liidu kaitsevalmidusega seotud küsimusi ning valmistada ette 23. oktoobril toimuvat Ülemkogu. Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liidu poolt oleks tagatud vajalik toetus ja rahastus liikmesriikide kaitsevõimekuse kasvule, sealhulgas droonitõrjele ja õhukaitse tugevdamisele ning et Ukraina toetuseks võetaks kasutusele Venemaa külmutatud varad.