Austatud kohalviibijad,
head Eesti inimesed!
Täna on rõõmus päev. Saame taas tähistada võidupüha meie vabas ja armsas Eestis. See oli juba 106 aasta eest, mil meie võidutahet täis rahvavägi saavutas otsustava võidu Võnnu lahingus. Peame seda meeles ka täna: see, mis tundus võimatu, sai toona võimalikuks. Väike Eesti jäi Vabadussõjas peale võitluses palju suuremate vastaste vastu. Tänane võidupüha paraad Pärnus – linnas, kus 1918. aastal loeti esmakordselt ette meie iseseisvusmanifest – on selle võidu tähistamiseks sümboolne.
Iga võitlus ja võit nõuab vaprust ja ohvreid. Oleme siin Alevi kalmistul, et mälestada ja tänada meie kangelasi, kes andsid Eesti vabaduse eest oma elu ning kelle viimne puhkepaik on siin või mujal Eestimaa kalmistutel.
Eesti on sõjatuhast tõusnud lausa kahel korral. Me pole seda saavutanud mitte kellegi armust, vaid omaenda tahte ja jõuga. Teame une pealt, milline on vabaduse hind. See karm teadmine peegeldub iga perekonna loos ja meie ühises ajaloolises mälus. Kuid kahjuks on maailm konflikte ja sõdu ikka täis. Ekraanidest küllastunud maailmas ei lase üha võikamate õuduste pidev teadvustamine meil unustada minevikku. Aga kõik sõjad lõppevad – varem või hiljem – ka need, mis täna kestavad.
Briti sõjaajaloolane Michael Howard on kirjutanud, et „rahvusriigi tekkeks tuleb läbida üks olulisemaid riitusi – sõda, mis paneb proovile rahvaste valmisoleku oma iseseisvuse eest võidelda”. Eestlased läbisid selle riituse edukalt Vabadussõjas, ehkki sõja hind oli toonasele ühiskonnale mõistagi raske kanda.
Nüüd elame juba neljandat aastat kaasa Ukrainale, kes on seda karmi riitust nüüd läbimas. Sõda Ukrainas on nimetatud Ukraina vabadussõjaks. On ilmselge, et Venemaa kallaletung on sidunud Ukraina rahva tõeliselt ühtseks rahvaks. Rahvaks, mis ei alistu – ükskõik, mida maailma suured oma mugavates tugitoolides ja kullatud kabinettides ka ei arvaks.
„Kui soovid rahu, valmistu sõjaks” ütleb vana rooma tarkus. Valmistudes kõige hullemaks kriisiks – ehk sõjaks – oleme valmis ka kõigeks muuks. Kinnitan, et võime enesekindlalt öelda, et oleme täna paremini valmis kui kolm aastat tagasi.
Oleme Ukrainas sõjast palju õppinud. Täna on riigikaitse tugevdamine üks meie peamisi sihte. Järgmisest aastast ulatuvad Eesti kaitsekulud vähemalt 5%-ni sisemaisest kogutoodangust. Hangime uusi sõjalisi võimeid ja laskemoona, kasvatame väge ning teeme suuri õppusi, et muuta Eesti ründamine teostamatuks. Hiljutine 16 000 osalejaga suurõppus SIIL tõestas, et võime Eesti kaitseväe ja oma liitlaste üle uhked olla.
Tohutu ressursi kaitsesse suunamine on meile kõigile väga suur väljakutse. Kuid kevadine riigikaitse arvamusuuring näitas, et pea pooled Eesti elanikest toetavad kaitsekulude suurendamist ja ligi veerand soovib kaitsekulutusi säilitada praegusel tasemel. Need arvud tõestavad eestlaste tugevat kaitsetahet ja toetust riigikaitsele. See on väärikas pagas, mille saan sel nädalal Haagis toimuvale NATO tippkohtumisele kaasa võtta.
Võtkem tänasel võidupühal hetk, et rõõmustada Eesti ja meie inimeste üle. Oleme oma jõuga ja tarkusega loonud vaba, demokraatliku ja väga turvalise riigi. Meil on tugevad liitlased ja palju sõpru kogu maailmas. Eestlasele omaselt muretseme igapäevaselt, et see ka tulevikus nii jääks. Teeme oma tööd tublilt edasi ja kinnitan teile, et me saame väga hästi hakkama!
Lõpetuseks tänan südamest kõiki, kes panevad täna oma õla alla Eesti riigi julgeoleku ja kaitse tagamisele – olgu elukutselise või vabatahtlikuna, reservväelase või toetajana. Üheskoos oleme võitmatud.
Soovin kõigile head võidupüha ja ilusat jaanipäeva!
Loading ...
