Kohtumisel valitsuses üksmeel, et Ukrainat on vaja aidata tugevamale positsioonile. Samuti, et tahtekoalitsioonil on valmisolek kaitsta võimalikku rahulepet ning hoida ja suurendada rahvusvahelist survet Venemaale.
Kristen Michali sõnul ei tohi relvarahu ettepanek anda Venemaale hingetõmbe aega, et ta saaks taastada oma sõjalisi võimeid, ega põhjustada pausi Ukraina sõjalisel toetamisel.
Michal rõhutas, et Ukraina on pühendunud püsiva rahu saavutamisele, nõustudes tingimusteta relvarahuga. Venemaa survestamiseks rahuprotsessi tõsiselt kaaluma peab kiiresti edasi tegutsema Ukraina positsiooni tugevdamiseks ja jätkama agressiooni hinna tõstmist Venemaale. „Vajadus kiireloomuliselt tegutseda ei ole kuhugi kadunud. Moskva sõnumid näitavad, et Venemaa ei ole oma eesmärke muutnud. Peame tagama rohkem sõjalist abi Ukrainale ja väljaõpet Ukraina kaitseväelastele, tugevdama sanktsioone ja edasi liikuma Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmisega.”
Eesti suurendas sel aastal oma sõjalist abi Ukrainale 25 protsendi võrra lisaks juba varem otsustatud 0,25 protsendile SKPst. Samuti teatasid Balti ja Põhjala riigid täiemahulise sõja alguse aastapäeval Kiievis, et kavatsevad 2025. aasta jooksul varustada ja välja õpetada Ukrainas brigaadi suuruse üksuse.
Videoarutelust võtsid lisaks Euroopa riikide liidritele osa Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Türgi, NATO peasekretär Mark Rutte, Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Costa ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Loading ...
