„Tänasel ühisistungil keskendusime teemadele, millest sõltub meie piirkonna areng. Fookuses olid majanduse edendamine ja julgeoleku tugevdamine,” ütles peaminister Kristen Michal. „Otsustasime astuda täiendavaid samme, et tõhustada võitlust Venemaa varilaevastikuga, arendada Eesti ja Läti koostööd strateegiliste varude osas, ohjeldada piiriülest kuritegevust ja ka sigade Aafrika katku,” sõnas ta.
Michali sõnul peavad Balti riigid olema usaldusväärne, paindlik ja atraktiivne sihtkoht investoritele, kes hindavad innovaatilist mõtlemist ja haritud tööjõudu. „2026. aastaks panime paika ühise tegevuskava ekspordi ja investeeringute edendamiseks,” nentis ta.
Konkurentsivõime ja julgeolekuga seonduvalt tõi ta näite, et nii Eesti kui Läti arendavad kiirendatud korras kaitsetööstust, kus kasvab nõudlus spetsialistide ja oskustööjõu järele. „Kahe riigi koostöös saab paremini prognoosida tööjõuvajadust selles uues valdkonnas.”
Koos Lätiga on plaanis luua ka tehisintellektipõhiseid tööriistu, mis mõistavad paremini eesti ja läti keelt, väärtusi ja vajadusi.
Ühisistungi otsused:
Julgeoleku ja kriisivalmiduse edendamiseks leppisid Eesti ja Läti kokku piiriülese kuritegevuse, sh narkokaubanduse paremas takistamises, suuremas koostöös strateegiliste varude osas ning samuti jõudude ühendamises Venemaa varilaevastiku vastases võitluses.
Valitsused kinnitasid oma vankumatut toetust Ukrainale võitluses Venemaa agressiooniga.
Strateegilise kommunikatsiooni tugevdamiseks mehitab Eesti Kaitsevägi 2025. aasta sügisest NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Kompetentsikeskuse asejuhi ametikoha Riias.
Sigade Aafrika katku leviku riski vähendamiseks teevad piiriäärsete alade jahimehed suuremat koostööd, et tõhustada metssigade seiret ja populatsiooni kontrolli. Haiguste paremaks ennetamiseks otsitakse võimalusi töödelda ühiselt loomseid kõrvalsaadusi.
Ühenduste ja taristu arendamisel kinnitati mõlema riigi prioriteedina Rail Baltica põhitrassi valmimine 2030. aastaks. Toetatakse Valga–Riia rongiühenduse käivitamist ning uute lennufirmade ja -liinide toomist Tallinna ja Riia lennujaamadesse. Samuti suurendatakse koostööd energeetikas, sealhulgas tuumaenergia vallas.
Konkurentsivõime tõstmiseks koostatakse 2026. aastaks ühine tegevusplaan ekspordi ja investeeringute edendamiseks ning jätkatakse läbirääkimisi Balti Innovatsioonifond 3 käivitamiseks, mis aitab tuua piirkonda täiendavat erakapitali. Edendatakse koostööd iduettevõtluses, tööjõuvajaduste prognoosimises ning ELi tasandi bürokraatia vähendamises.
Digilahenduste ja keelearenduse valdkonnas jätkatakse koostööd tehisintellekti ning turvaliste e-teenuste arendamisel, muu hulgas arendatakse eesti ja läti keelel, kultuuril ning väärtustel põhinevaid tehisaru keelemudeleid. Eesti ja Läti osalevad ka piirkondlikus konsortsiumis, et rajada piirkonda Euroopa Liidu üks AI gigatehastest ja tehisintellekti arenduskeskuseid. Riigid peavad tähtsaks ehitada Rail Balticu raudteetrassiga samaaegselt välja ka sideühendused.
ELi mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel otsustasid Eesti ja Läti jätkata tihedat koostööd, et kindlustada rahastus mõlema riigi prioriteetidele. Ühiselt soovitakse suurendada EL tasandi rahaeraldusi kaitsevalmidusse ja piiriülestesse ühendustesse. Oluline on ELi rahaline toetus Venemaa ja Valgevenega piirnevates riikides majanduslike, sotsiaalsete, vastupanuvõime ja julgeolekuga seotud väljakutsete lahendamiseks.
Põllumajanduspoliitikas peavad Eesti ja Läti tähtsaks otsetoetuste ühtlustamist.
LOE! Ühisistungi otsuste täistekst inglise keeles https://valitsus.ee/en/joint-decision-governments-republic-estonia-and-republic-latvia
Enne istungi algust külastasid Eesti ja Läti valitsuse delegatsioonid Võrus Kuperjanovi jalaväepataljoni, kus pataljoniülem kolonelleitnant Lauri Teppo tutvustas sõdurite elu ja sõjatehnikat. Tartus toimusid ministrite vahel ka kahepoolsed kohtumised.
Õhtul osalevad peaministrid ja välisministrid Eesti ja Läti keeleauhinna üleandmisel Tartu raekojas. Auhinnaga tunnustatakse tõlkijaid, keeleuurijaid, õpetajaid ja keeleõppeprojekte, mis panustavad eesti ja läti keele edendamisse.