Peaministri sõnul peaksid kõik liitlasriigid panustama kaitsevaldkonda vähemalt 2,5% SKT-st, et NATO kaitseplaanides kokkulepitu saaks vajalike relvasüsteemide ja üksustega kaetud. „Hiljemalt järgmise aasta Haagi tippkohtumisel võtame selle ühiseks eesmärgiks,” selgitas ta pärast ametlikku kohtumist ajakirjanikele. „See on kindlasti signaal meie liitlastele kui ka vaenlastele, et meie meelekindlust, NATO meelekindlust ei tasu proovile panna.”
Ühtlasi tänas Michal NATO peasekretäri ja liitlasõdureid Eesti riigikaitsesse panustamise eest. „Teeme pidevat tööd selle nimel, et parandada siinseid elutingimusi ja väljaõppevõimalusi. Ikka selleks, et liitlassõdurid meie ühisesse julgeolekusse panustades ennast hästi tunneksid,” kinnitas peaminister.
Pärast pressikonverentsi alanud tööõhtusöögil arutavad Michal ja Rutte ka põhjalikumalt Ukraina keerulist olukorda enne talve, kus Venemaa on süsteemselt hävitanud energiataristut ning korraldanud pidevaid rünnakuid tsiviilelanike vastu.
„Putin soovib oma brutaalsusega külvata hirmu ja lootusetust, kuid me ei tohi poolel teel väsida ega alla anda. Ainus tee õiglase ja püsiva rahuni on aidata Ukraina võidule kaasa kõigega, mida vähegi anda saame,” sõnas peaminister lisades, et Eesti toetab ka Ukraina võiduplaani ja liitumist NATO-ga.
Mark Ruttest sai ametlikult NATO peasekretär tänavu 1. oktoobril ning lisaks peaministrile kohtub ta Eestit külastades president Alar Karise, välisminister Margus Tsahkna, Tapal teenivate liitlassõdurite ning Tallinna Ülikooli tudengitega.
Loading ...
