Peaminister Michal kohtumisel Leedu peaministriga: Raha peab kiiresti kaitsesse ja kaitsetööstusse jõudma
Avaldatud: 24 märts, 2025
Foto: Henri-Kristian Kirsip Peaminister Kristen Michal kohtus täna Eestis töövisiidil viibiva Leedu peaministri Gintautas Paluckasega, kellega arutati regiooni julgeolekut, Ukraina toetamist, ühiseid taristuprojekte ja plaane energeetika valdkonnas, samuti atlandiülest koostööd ja ühiste huvide eest seismist Euroopa Liidus.
Kristen Michali sõnul on nii Eesti kui Leedu seadnud eesmärgiks järgmisel aastal tõsta oma kaitsekulutused 5%ni SPKst ja rohkemgi sõltuvalt kaitsetoodangu turu võimalustest. Sama tõsist jõupingutust oodatakse kõigilt liitlastelt. „Plaanid ei tohi ainult paberile jääda – raha peab kiiresti kaitsesse ja kaitsetööstusse jõudma. Kindlasti aitavad riikide jõupingutustele kaasa defitsiidireeglite leevendamine, kuid me peame jõudma ka Euroopa Liidu ühisrahastuseni,” ütles Michal kohtumisele järgnenud pressikonverentsil.
Peaministrid olid ühel nõul, et võimalikud rahuläbirääkimised ei tohi tekitada pausi sõjalise abi andmises Ukrainale. Hoopis vastupidi – seda peab kiirendama. „Teame, mis on Venemaa, ja teame, et tema eesmärgid pole muutunud. Eesti on otsustanud suurendada oma panust Ukrainale 25% võrra lisaks varem otsustatud 0,25%le SKPst, et hankida 25 miljoni euro eest 10 000 mürsku. Sest toetavad sõnad tõstavad küll meelt, aga relvad ja laskemoon aitavad rindel,” sõnas Michal. Ta rõhutas, et ka Euroopa Liit tervikuna saab teha rohkem ja kõrge välisesindaja Kaja Kallase algatus saata Ukrainale 2 miljonit laskemoonaühikut oleks väga vajalik samm.
Läänemere piirkonna julgeolekust rääkides märkisid peaministrid vajadust jätkata koostööd kriitilise infrastruktuuri kaitsmisel. Balti energiasüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga oli oluliseks verstapostiks energiajulgeoleku kindlustamisel. Nüüd on oluline kaitsta selle ühise jõupingutuse tulemust igasuguse vaenuliku tegevuse eest. Suvel esitavad Balti riigid üheskoos taotluse energiataristu kaitse investeerimispaketi rahastamiseks Euroopa ühendamise rahastu vahenditest. Tihe koostöö jätkub ka selle nimel, et tagada Rail Balticule märkimisväärne lisatoetus Euroopa Liidu järgmisest pikaajalisest eelarvest. „Kiire raudteega ühendatud regioon tähendab kiiremat majandust, kiiremat kaitset ja kiiremat arengut. Eestis on juba ehitusjärgus ligi pool põhitrassist,” kinnitas Kristen Michal.
Gintautas Paluckas kohtus Eestis ka president Alar Karise, Riigikogu esimehe Lauri Hussari ja Eesti-Leedu parlamendirühma esimehe Enn Eesmaaga.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
