Peaminister Michal sõnas, et ta imetleb Ukraina rahva tahtejõudu ja kaitseväe vastupidavust agressori vastu seismisel. „Ukraina riik ja rahvas võib arvestada Eesti toetusega kuni sõja võiduka lõpuni,” lisas ta.
Michal tõi välja, et tuleb jätkata pingutusi sanktsioonide karmistamisel Venemaa vastu, sealhulgas piirata energia eksporti, vaadata üle nafta hinnalagi ning karmistada varilaevastiku kontrolli. „Me peame näitama, et aeg ei ole kuidagi Putini poolel ja maailma demokraatiad ei väsi Ukraina toetamisest,” lausus ta.
Eesti peaminister rõhutas, et Eesti annab Ukrainale järgmise kolme aasta jooksul sõjalist abi 0,25 protsendi ulatuses meie SKT-st igal aastal, mis on ligikaudu 100 miljonit eurot aastas. „Kutsun meie liitlasi tegema sama, sest koos suudame rohkem. Arutame võimalusi oma toetuse suurendamiseks ka Ühendkuningriigi, Hollandi, Põhjamaade ja Balti riikide juhtidega järgmisel nädalal JEFi tippkohtumisel Tallinnas,” ütles ta.
Kohtumisel peaminister Denõss Šmõhaliga tõi Kristen Michal lisaks välja rünnakud küberruumis, mistõttu peab meie ühine pingutus hõlmama küberkaitset. „Just sel põhjusel lõi Eesti koos teiste liitlastega „Tallinna mehhanismi“, et aidata Ukrainat küberturvalisusega. Kuigi Ukrainat on tabanud massiivsed küberrünnakud, on nad säilitatud digiteenuste stabiilsuse,” lausus peaminister.
Michal ütles veel, et Venemaaga saab läbi rääkida ainult jõupositsioonilt, et sundida Putinit oma eesmärkidest loobuma. „Meie esimene samm peab olema Ukraina positsioonide ja relvastuse tugevdamine rindel. Eesti algatatud miljoni mürsu initsiatiivi eesmärk on täidetud, kuid sellest kaugeltki ei piisa. Nii enda kui Ukraina kaitsmiseks peavad liitlased suurendama oma kaitsekulutusi vähemalt 2,5 protsendini SKTst ning see võetav kohustus peab olema juunis Haagis toimuva NATO tippkohtumise tulemuseks,” lisas Kristen Michal.
Lisaks kohtub Kiievis visiidil olev Kristen Michal digiminister Mõhhailo Fedoroviga, kaitseminister Rustem Umeroviga ning välisminister Andri Sõbihaga, asetab pärja Ukraina mälestusseina äärde ning avab Eesti-Ukraina kübervaldkonna ärifoorumi.
Peaministrit saadab Eesti kübervaldkonna äridelegatsioon kümmekonna erineva ettevõttega.