Peaministri sõnul ei olnud julgeolek pikka aega Euroopa Liidus fookuses, kuid viimastel aastatel on hakatud tegema julgeid ja vajalikke otsuseid Euroopa kaitsevõime parandamiseks.
„Hea näide on Euroopa Komisjoni laenuinstrument SAFE,” ütles Michal. Tema kinnitusel plaanib Eesti selle toel laenata tulevatel aastatel kuni 3,6 miljardit eurot, et rahastada kaitsekulude tõstmist üle 5% SKPst. Samuti kiitis ta Euroopa Komisjoni ettepanekut uue ELi eelarve osas, mis näeb ette ELi lisaraha nii kaitsesse kui piiriülestesse ühendustesse.
Siiski tuleb Eesti valitsusjuhi hinnangul leida kaitsesse lisaraha juba enne järgmist eelarveperioodi. „Julgeolekuolukord ei ole paranenud. Tuleb senisest enam toetada neid riike, kes Euroopa kollektiivsesse julgeolekusse rohkem investeerivad,” leidis peaminister.
„Hiljutised drooniintsidendid näitavad, et peame oma õhukaitsevõimekust tõhustama,” selgitas Michal. „Eesti seda ka teeb, kuid ELi täiendav toetus võimaldaks meil kiiremini rajada tugeva droonimüüri, ning hoida meie ühise välispiiri turvalisena,” kinnitas ta.
Veel arutati kohtumisel, kuidas saaks Euroopa Liit veelgi enam Ukrainat Venemaa agressioonisõjas toetada. „Venemaa jätkab ja isegi intensiivistab oma julmi rünnakuid ukrainlaste vastu ka kaugel rindejoonest. See näitab selgelt, et Putin ei otsi rahu,” sõnas peaminister.
Michal rõhutas, et survet Venemaale tuleb tõsta. „See tähendab karmimaid sanktsioone ja meie sõjalise toetuse suurendamist Ukrainale,” ütles Michal, lisades, et ka Venemaa külmutatud varad tuleb Ukraina heaks kasutusele võtta.
„Samuti tuleb kiiresti edasi liikuda Ukraina ELiga liitumise läbirääkimistega, sest ukrainlased on oma kodutöö ära teinud,” sõnas ta.
Pärast kohtumist tegid Michal ja von der Leyen Ämari lennubaasis ühise ringkäigu, kus said tutvuda nii Eesti Kaitseväe ja siinsete liitlaste tehnika kui Eesti kaitsetööstuse ettevõtete toodanguga. Kohtumisel osalesid ka Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ning Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose volinik Andrius Kubilius.
Loading ...
