Michali sõnul peavad lääneriikide tahtekoalitsiooni poolt Ukrainale pakutavad julgeolekutagatised käima koos kasvava survega Venemaale. „Meil on vaja karmimaid sanktsioone, võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad ning astuda otsustavaid samme Venemaa varilaevastiku vastu,” sõnas peaminister.
Ta tõdes, et NATO väevõime-eesmärkide täitmiseks on vaja nii Euroopa kaitsekulutuste suurendamist kui ka sellele järgnevat kiiret reaalsete võimete väljaarendamist. Eesti, kes tõstab alates järgmisest aastast kaitsekulud 5%-ni SKP-st, näitab siin eeskuju. Michal tõi esile ka kaitsetööstuse kasvava rolli: „Me oleme võidujooksus ajaga. Vajame uusi tehnoloogiaid, mis tõesti toimivad – kiiremini, odavamalt ja targemalt.”
Rõhutades Eesti panust, märkis ta samuti riigi poolt loodud 100 miljoni euro suurust Kaitsetööstuse Fondi ning kutsus ELi üles vähendama bürokraatiat ja turu killustatust, mis pärsivad kaitsehankeid.
Michal tõi välja mõned võtmesammud Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks: vajame EL-i ja NATO panust Euroopa idapiiri kaitsesse, ELi kaitseinstrumentide kiiremat kasutuselevõttu ning Euroopa Liidu väliste partnerite koostöösse kaasamist kaitsetööstuse vallas.
Seekord toimub ABCD konverents Eesti Kaitsenädala raames, mis toob kokku üle 400 eksperdi, investori ja ettevõtja NATO riikidest ja mujalt. Alanud konverents kannab pealkirja: Enemy at the Gates: Turning Europe into a Fortress („Vaenlane väravas: muudame Euroopa kindluseks“).
Loading ...
