Peaminister tõdes, et alates Eesti taasiseseisvumisest pole aeg olnud kunagi rohkem liigestest lahti, kui praegu. „Aeg ei ole vaid liigestest lahti, vaid ka ehmatavalt ettearvamatu. Majanduslikult on küll olnud ka hullemaid aegu kui praegu, isegi korduvalt, aga maailma julgeolekus toimuv hoiab valvsana.”
„Venemaa täiemahulise kallaletungi alguses Ukrainale 2022. aastal Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul oli olukord mõnes mõttes selgem – vaenlane oli selge, sõbrad ja liitlased olid selged ja tuli kiiresti hakata otsustama, kuidas Ukrainat aidata. Eesti seda tegi, kiiresti ja eeskuju väärivalt, teeb siiani,” ütles Michal.
Peaministri sõnul on täna olukord erinev. „Viimane aasta ja eriti viimased kuud on toonud lausa põhimõttelisi muutusi. Väärtuskonfliktid teravnevad ja avalikus arutelus kõlavad ettepanekud, mis seavad kahtluse alla nii meie identiteedi kui põhimõtted.”
„Erinevate infode ja imagote võitluses ei ole vähe neid, kes usuvad senistel väärtustel ja kokkulepetel põhineva maailmakorra lõppu. Nüüd kehtivatki reegel „kellel jõud, sellel õigus.” Eestiski kerkisid esile kohe need, kes ennustasid maailma vältimatult jagamist USA, Hiina ja Venemaa vahel, samuti NATO ja Euroopa Liidu lõppu. Soovitati olla hallis tsoonis hall hiireke ja saada aru, et „linna tuli uus šerif”,” märkis peaminister.
Peaministri hinnangul peab Eesti sellise mõtteviisi levikule kõigi vahenditega vastu seisma. „Konservatismi rüütatud populismi ja „tugeva käe” narratiiv toetab maailma jagamist mõjusfäärideks. Eesti jaoks kõlab see äärmiselt kurjakuulutavalt, sest viimati kaotas Eesti suurte riikide sellise sobinguga iseseisvuse 50 aastaks. Mõjusfääride ideoloogia viib eelkõige väikeriikidelt kiiresti kõige väärtuslikuma ehk vabaduse.”
„Kas tõesti on naasmas suurte sõjalaevade ajastu, kus suuremad võtavad väiksematelt, mida tahavad? Üks on selge – peame tegema kõik selleks, et mitte kunagi enam jääda Vene mõjusfääri,” lausus Michal.
Peaminister nentis, et Eesti rahvas on oma suurte otsustega andnud meie strateegilised käitumisjuhised aastakümneid tagasi. Need on Eesti põhiseadus, kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse, demokraatlik riigikorraldus ja rahvuslik kultuur. „Kas on toimunud midagi sellist, mis sunniks meid väärtuspõhimõtteid ümber vaatama, loobuma demokraatiast, Euroopast, NATO-st ja liitlastest? Ei ole,” nentis ta.
Michali sõnul annavad just need põhimõtted vastuse neile, kes loodavad väärtusruumi murenemisele ja kursi muutmisele. „Kinnitan – need, kes loodavad, et õnnestub ajalookella tagurpidi tööle panna, peavad pettuma. Euroopa suured ja väiksed demokraatiad ei lase ennast muuta mõjusfääride etturiteks ja diktatuurideks. Seda ei juhtu. Ei juhtu ka Eestis, ärge lootkegi! Kõike meile olulist tuleb kaitsta. Seda teemegi, aktiivsemalt kui kunagi varem. Teevad ka meie liitlased.”
Kõne teises pooles keskendus Michal Eesti sisemisele vastupidavusele. Ta tunnistas, et kaks aastat koroonat ja neli aastat Venemaa sõda Ukrainas on toonud kaasa raskeid otsuseid, sealhulgas vajaduse järsult tõsta riigikaitse raha 5,4 protsendini SKT-st.
Samas rõhutas Michal, et Eesti arengunäitajad annavad põhjust uhkuseks. Eesti kuulub ajakirjandusvabaduse ja demokraatia indeksites maailma tippu, on innovatsioonis Baltimaade liider, Euroopas 9-s ning elukvaliteet on rahvusvahelises võrdluses kõrge.
Peaminister nentis, et Eesti ees on põhimõttelised valikud, kas liikuda tagasi või edasi, itta või läände, sulgumise või avatuse suunas. Nendes valikutes tuleb tema hinnangul sihikindlalt rajada tulevikku ja panustada haridusse, teadusesse, uutesse tehnoloogiatesse, kiiretesse otsustesse ja tegudesse. „Väikeriigid saavad olla kas arengu eesminejad või siis järelesörkijad.”
Michal rõhutas kõnes kultuuri ja ühiskondliku sidususe tähtsust. 2025. aasta laulupidu, rahva aktiivne teatrihuvi ja rohke kultuurisündmustest osavõtt, Arvo Pärdi ülemaailmne juubeliaasta ja talle pühendatud muusikamaja Ukuaru avamine Rakveres, aga ka Tommy Cashi hitt „Espresso macchiato” kinnitavad Eesti vaimse ja kultuurilise elu võimsat vormi.
Peaminister tegi üleskutse hoida ühtsust ja tunda vastutust tulevaste põlvkondade ees. „Heade ideedega inimesed, on teie aeg! On nende aeg, kes pole kaotanud usku Eestisse ja absoluutne enamik ei ole. Olen meie inimeste üle uhke ja optimistlik, et me saame koos ehitada oma rahvale väärilist tulevikku.”
„Head Eesti Vabariigi aastapäeva! Elagu Eesti!” lõpetas peaminister oma sõnavõtu.
Peaministri kõne saab kogu ulatuses lugeda siin: https://valitsus.ee/uudised/peaministri-kone-tartus-enne-riigi-108-sunnipaeva
Loading ...
