Peaminister Kallas: et Ukraina saaks vormida oma vaprusest võidu, peab meie toetus kestma

Peaminister Kallase sõnul oleme alates Venemaa täiemahulise agressioonisõja algusest iga päev olnud tunnistajaks Ukraina vaprusele ja vastupidavusele. „Detsembris tegime Euroopa Liidus ajaloolise otsuse – avada Ukrainaga liitumisläbirääkimised. Euroopa Liit on valik, mille Ukraina rahvas kümme aastat tagasi Maidanil tegi. Ukraina peab reformidega jätkama ning ees on veel pikk tee paljude kurvidega, aga Eesti seisab Ukraina kõrval ja oleme oma kogemustega abiks. Luban olla ka Euroopa Ülemkogu laua taga jätkuvalt Ukraina eestkõneleja,” ütles Kallas.

Samuti märkis Kallas, et Eesti töötab väsimatult, et NATO Washingtoni tippkohtumine viiks Ukraina NATO liikmelisusele veelgi lähemale.

„Selleks, et Ukraina saaks oma vaprusest vormida võidu, peab vaba maailma toetus Ukrainale kestma. Peame jätkama Ukraina toetamist nii kaua kui vaja ning mis sama oluline – ka nii suures mahus kui vaja  – kuni Ukraina võiduni,” rõhutas peaminister.

Kallase sõnul teeb Venemaa kõik selleks, et riikide ühtsust Ukraina toetamisel tänavu lõhestada. „Tegelikkuses oleme tugevamad, kui Venemaa tahab näidata. Oleme ülekaalus ning vaba maailma ühine sõjaline, majanduslik ja poliitiline jõud suudab tagada Ukraina võidu Venemaa agressiooni üle. Mida tugevam on Ukraina, seda kiiremini saabub Venemaa jaoks murdumispunkt,” sõnas ta.

Peaministri sõnul on praegu otsustavad ajad ja peame fookust teadlikult hoidma. „Venemaa ei ole oma eesmärke muutnud. Me ei tohi lasta oma tähelepanu hägustada sisepoliitilistel kähmlustel ega ees ootavatel valimistel Euroopas ja kaugemal. Kui laseme agressoritel üle sõita rahvusvahelisest õigusest ja dikteerida mängureegleid, leiame end palju ohtlikumast maailmast. See on karm reaalsus, milles elame.”

Eesti on Ukrainale andnud sõjalist abi kokku ligikaudu 1,4% väärtuses meie SKP-st. „Äsja võtsime vastu otsuse anda Ukrainale veel 80 miljoni euro väärtuses sõjalist abi. Otsustasime ka, et Eesti pikaajaline sõjaline abi Ukrainale saab järgmise nelja aasta jooksul olema 0,25% meie SKP-st. Kui kõik Ukrainat toetavad riigid võtaksid endale sarnase kohustuse, viiks see Ukraina kindla võiduni,” ütles Kallas. Täide tuleb viia ka Euroopa Liidu miljoni mürsu algatus.

Eesti on võtnud ka pikaajalise kohustuse Ukraina toetamiseks tsiviilvallas: põgenike toetamiseks, Ukraina ülesehituseks ja humanitaarabiks kuni aastani 2027.

Samuti märkis Kallas, et meil on jätkuvalt vaja Venemaad igakülgselt isoleerida ja sanktsioonidega jätkata ning loodame peatset arutelu ELi 13. sanktsioonipaketi üle. „Samuti on viimane aeg leida lahendus Venemaa külmutatud vara kasutuselevõtuks Ukraina ülesehituseks. Oluline on ka see, et Venemaa juhtkond kannaks vastutust Ukrainas sooritatud kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude, sealhulgas agressioonikuriteo eest. Eesti jätkab jõupingutusi agressioonikuriteo eritribunali loomiseks,” lisas Kallas.

Kallase sõnul on lootused kiirest rahust lõks, millesse me ei tohi kukkuda. „Venemaa kasutaks seda vaid jõu kogumiseks, et veel raevukamalt rünnakule asuda. Me kõik tahame elada rahus, aga see peab olema õiglane ja kestlik rahu. Eesti toetab ja osaleb aktiivselt president Zelenskõi rahuplaanis, mille keskmes on Ukraina territoriaalne terviklikkus ja õiglus,“ sõnas ta. Eesti hakkab juhtima Zelenskõi rahuplaanis töögruppi, mille eesmärk on leida ÜROs lahendusi olukorrale, kus vetoõigusega agressor on muutnud haavatavaks kogu tänase maailmakorra. „Töögrupi aruteludes keskendume ÜRO põhikirja võimalustele julgeolekunõukogu ummikseisu ületamiseks, et Venemaa agressioonile mõjusalt vastata,” ütles Kallas.

Samuti allkirjastati täna peaminister Kallase ja president Zelenskõi juuresolekul Eesti ja Ukraina kaitsekoostöö tihendamist puudutav ühiste kavatsuste kokkulepe. Selle peamine eesmärk on anda hoogu Eesti ja Ukraina ühistele kaitsetööstusprojektidele ja neid juurde luua. Kokkuleppe allkirjastasid Ukraina strateegilise tööstuse aseminister Serhii Bojev ja Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi.