Soome peaministri Petteri Orpo kokku kutsutud tippkohtumisel nentisid Soome, Rootsi, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bulgaaria ja Rumeenia liidrid, et kasvav Venemaa oht kogu Euroopale nõuab Euroopa Liidult viivitamatut ja pikaajalist idatiiva prioriseerimist. Kohtumisel vastu võetud ühisdeklaratsioonis kutsutakse Euroopa riike võtma ühist vastutust ning kindlustama idapiir kiiresti ja otsustavalt nii maal, õhus kui merel.
„Meie piirkond teeb sihikindlat tööd, kuid ajal, mil Venemaa peab täiemahulist sõda Ukrainas, tugevdab oma relvajõude ja suurendab hübriidsurvet, ei tohi idatiib jääda meie sooloprojektiks. Meie maksumaksjad ei saa üksi kanda ühise piiri kaitsmise koormat. See nõuab NATO ja EL-i panust,” ütles Eesti peaminister Kristen Michal.
„Meil on olemas hea plaan Euroopa kaitsealgatuse Eastern Flank Watch jaoks. Fookuses on õhu- ja droonivastane kaitse, parem situatsiooniteadlikkus ning võime peatada vaenlane juba piiril. Oluline on ka sõjaline liikuvus,” lisas peaminister.
Michali sõnul peab Euroopa Liit kaaluma uusi ühiseid rahastamismeetmeid juba enne järgmise mitmeaastase eelarve vastuvõtmist. Samuti tuleb leida viise, kuidas paremini siduda kiiresti kasvavaid vajadusi olemasolevate vahenditega, näiteks Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP), Euroopa ühendamise rahastu ning Euroopa piiri- ja viisapoliitika rahastu kaudu. „Idapiiri kaitsmise vajadused on palju suuremad kui praegu kättesaadavad vahendid,” toonitas peaminister.
Tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil rõhutas Eesti peaminister, et Euroopa julgeolek on tihedalt seotud Ukrainas toimuvaga. Õiglase ja kestva rahu saavutamiseks peab Ukrainale andma võimalikult tugeva positsiooni, see eeldab kiireid ja otsustavaid samme.
„Neljapäeval algaval Euroopa Ülemkogul peame liikuma edasi reparatsioonilaenuga, et kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina toetamiseks. See on parim ja odavaim viis anda Ukrainale kiiresti raha, mida ta vajab ja milleks tal on õigus,” ütles Michal.
Idatiiva tippkohtumise ühisdeklaratsioon (inglise keeles)
Loading ...
