„Meie sihiks on kõrge lisandväärtusega majandus, kaitstud ning turvaline Eesti ja tõhus riigivalitsemine,” rõhutas peaminister kõne alustades.
Michal nentis, et majanduslangusest on saanud kasv – 2024. aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1,2 protsenti ning tõusule on pööranud ka eksport. Inimeste heaolu on suurendanud pensionite ja palga tõus.
Majanduse kosumise ja inimeste heaolu kasvu jätkumiseks on peaministri sõnul oluline üle vaadata ka Euroopa Liidus varasematel aegadel võetud eesmärgid. „Me peame olema valvsad, et mitte lasta majanduskasvu uutel koormistel ära süüa. Olen veendunud, et maagaasi ja kütuse süsinikumaks tuleks Euroopa Liidus edasi lükata. See vähendab oluliselt koormust Eesti inimestele ja ettevõtetele,” ütles Michal.
Energeetikast rääkides rõhutas peaminister taastuvenergia arendamise olulisust ja riigi pingutusi energiajulgeoleku tagamisel. Ta tõi välja, et Eesti on edukalt ühinenud Lääne-Euroopa sagedusalaga ja tõestanud, et suudab tagada elektrienergia varustuskindluse. „Meie eesmärk on odav, puhas, stabiilne ja mitmekesine energiaportfell,” sõnas peaminister.
Riigikaitsest rääkides rõhutas Michal, et Eesti peab vastavalt NATO kaitseplaanidele oma sõjalisi võimeid tempokalt arendama. „Eesti kaitsekulud tõusevad 5 protsendini SKPst väga kiiresti.” Kaitsekulude kasvu kiirus sõltub tehnika ja moona hankimise kiirusest.
Kaitsetööstuse arengu soodustamiseks loob riik kaitsetööstuspargi ning eesmärk on jõuda seal tööstuslikku tootmisesse juba 2026. aastal. Samuti on valitsus põhimõtteliselt toetanud lõhkeainetehase rajamist.
Ukraina aitamiseks on Eesti lubanud kasutada 0,25 protsenti oma SKPst, mis on ca 100 miljonit eurot aastas. „See on muuhulgas investeering meie majandusse, kaitsevõimesse, kuid laiemalt otsene abi Ukrainale, kes sõdib Euroopa ja meie vabaduse eest,” ütles Michal.
Peaminister tõi välja, et Eesti ühiskonna toetus relvastatud vastupanule on viimastel aastatel olnud püsivalt kõrge, üle 80 protsendi. „Sõltuvalt oma rollist riigikaitses on kaitsetegevuses valmis osalema 61 protsenti elanikkonnast,” esitas ta. „Aga meil on lisaks ka neid, kes vabatahtlikuna tegutsevad päästjana, merepäästjana, abipolitseinikuna, häirekeskuses. Sest Eesti on meie igaühe oma.”
Rääkides Eesti riigivalitsemisest toonitas peaminister, et jätkub bürokraatia vähendamine ja e-teenuste arendamine. „Meie eesmärk on muuta bürokraatia taganttuuleks, mis kannab ettevõtjaid edasi, mitte kiviks, mille otsa nad koperdavad.”
Peaminister toetas Euroopa Komisjoni ettepanekut vähendada kestlikkuse aruandlust, kuid tema hinnangul tuleb liikuda veelgi edasi. EK praegune ettepanek tähendab Eesti jaoks, et aruandluskohustus jääb mitmesaja ettevõtte asemel ligi 25 ettevõttele.
„Leian siiski, et peaksime minema Euroopas veel kaugemale ja muutma kestlikkuse aruandluse praegusel kujul vabatahtlikuks. On ettevõtteid, kellele kliimasõbralikkus on konkurentsieelis ja tahavad aruandlusega jätkata. Kuid need, kes eeliseid veel ei näe, saavad aruandluseks vajalikud ressursid suunata mujale. Seda muudatust ei saa teha Eesti üksi, nõus peab olema kvalifitseeritud enamus Euroopa Liidu riike ja Euroopa Parlament. Lähiajal arutame Eesti seisukohti sel teemal valitsuses,” ütles peaminister.
Peaministri kõne hõlmas ka iga-aastast teadus- ja arendustegevuse ülevaadet. Eesti kulutused teadus- ja arendustegevusele on ajaloo suurimad – 702 miljonit eurot, millest 60 protsenti moodustab ettevõtete osa. Ettevõtete kulutused on kuue aasta taguse ajaga enam kui kahekordistunud. Kogu erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal oli 2023. aastal 1,08 protsenti SKPst.
„Tootlikkuse kasvu ja majanduse uue hingamise allikas peitub suuremas investeerimises teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni,“ sõnas Michal. „Eesti edusamme peegeldab tõusmine Euroopa tugevate innovaatorriikide sekka.”
Lõpetuseks kinnitas peaminister, et Eesti edu võti on usaldus oma inimestesse ja ettevõtjatesse. „Usaldame oma riiki ja inimesi ning loome üheskoos parema Eesti!”
Loe peaministri kõne täies mahus: Peaminister Kristen Michali kõne 2025. a riigieelarve eelnõu üleandmisel | Eesti Vabariigi Valitsus
Loading ...
