Patendiindeks 2024: Eesti patenditaotluste arv rühib visalt üles
Avaldatud: 25 märts, 2025
Pilt: Pexels Värskest Euroopa Patendiameti patendiindeksist 2024 selgub, et hoolimata poliitilisest ja majanduslikust ebakindlusest jätkavad Euroopa ettevõtted ja novaatorid oma leiutiste kaitsmist. Ka Eesti patenditaotluste arv Euroopas kasvab järjepidevalt.
Ettevõtted ja leiutajad üle kogu maailma esitasid eelmisel aastal Euroopa Patendiametile (EPO) 199 264 patenditaotlust, selgub täna avaldatud patendiindeksist 2024. Patenditaotluste esitamise tase jäi eelmise aastaga võrreldes pea samaks (2023: 199 452, -0,1%). Euroopast, sealhulgas kõigist 39 EPO liikmesriigist pärit patenditaotluste arv seejuures kasvas 0,3%, väljastpoolt Euroopat esitatud taotluste arv langes veidi (-0,4%).
Arvutitehnoloogia asub juhtima
Arvutitehnoloogia, mis hõlmab erinevaid tehisintellekti valdkondi (nt masinõpe), asus 16 815 patenditaotlusega esmakordselt taotluste edetabelit juhtima. Enim kasvas eelmisel aastal elektrimasinate, -seadmete ja energeetika valdkond (+8,9%), mida vedas puhas energiatehnoloogia, eriti akuinnovatsioon.
Üsna tugevat langust näitas samas möödunud aasta liider digitaalne kommunikatsioon (-6,3%), mis hõlmab mobiilivõrkudega seotud leiutisi. Kolme protsendi võrra oli möödunud aastaga võrreldes langenud taotluste arv ka meditsiinitehnoloogia vallas.
USA säilitab liidripositsiooni
Oma positsiooni Euroopa patenditaotluste peamise päritoluriigina säilitas USA, taotlejate edetabelis järgnesid USA-le Saksamaa, Jaapan, Hiina ja Lõuna-Korea. EPO liikmesriikidest esitatud taotlused moodustasid 43% taotlustest, väljastpoolt Euroopat esitatud taotluste osakaal oli 57%. Suurima kasvuga riik oli Lõuna-Korea (+4,2%), Hiina taotluste arv kasvas 0,5%, samal ajal kui USA (-0,8%) ja Jaapani (-2,4%) ettevõtted ja leiutajad esitasid vähem patenditaotlusi.
EPO liikmesriikide patenditaotluste arv kasvas 0,3%: kasvu vedasid seejuures Šveits (+3,2%) ja Ühendkuningriik (+3,1%). Samas langes Euroopa Liidu liikmesriikide taotluste arv 0,4%. Euroopa suurimad patenditaotlejad Saksamaa (+0,4%) ja Prantsusmaa (+1,1%) näitasid 2024. aastal vaid väikest kasvu.
Šveits jäi esikohale patenditaotluste arvuga miljoni elaniku kohta, järgnesid Rootsi ja Soome.
Peamised panustajad on tehnoloogiahiiud
2024. aasta suurimaks patenditaotluste esitajaks tõusis Samsung – viimati oli ettevõte esikohal 2020. aastal. Möödunud aasta liider Huawei langes teisele kohale. Kolmandat kohta hoiab LG, neljanda ja viiendana järgnevad Qualcomm ja RTX. Esikümnesse jõudis neli ettevõtet Euroopast, kaks Lõuna-Koreast, kaks USA-st ning üks Hiinast ja Jaapanist.
Üksikleiutajad või väike- ja keskmise suurusega ehk alla 250 töötajaga ettevõtted esitasid mullu EPO-le 22% Euroopa patenditaotlustest. Seitse protsenti taotlustest tuli ülikoolidelt ja avalikelt teadusasutustelt.
Ühtne patent ületab ootusi
2023. aastal käivitatud ühtne patendisüsteem jätkab hoogsat kasvu, pakkudes leiutajatele lihtsamat ja kättesaadavamat patendikaitset 18 ELi liikmesriigis ühe EPO-le esitatud taotlusega. 2024. aastal taotleti ühtset patendikaitset 25,6% Euroopa Patendiameti välja antud patentidest, mis on enam kui 28 000 taotlust – tähelepanuväärsed 53% enam kui 2023. aastal.
EPO liikmesriikide patendiomanikud kasutasid ühtset patenti kõige enam, muutes 36,5% oma Euroopa patentidest ühtseteks patentideks. Neile järgnesid Lõuna-Korea (18,9%) ja Hiina (17,9%), mis mõlemad näitasid märkimisväärset kasvu, samuti USA (16,0%) ja Jaapan (7,9%). Peamised taotlejad olid Johnson & Johnson, Siemens, Samsung, Qualcomm ja Volvo Group.
Väiksemad ettevõtted on ühtse patendisüsteemi veelgi paremini omaks võtnud – Euroopa VKEde ja ülikoolide kasutusmäär ulatus 57,5 protsendini.
Eesti taotluste arv kasvab, kuid võiks olla suurem
Eesti taotlejad esitasid EPO-le möödunud aastal 74 patenditaotlust – see arv on viimase kümne aasta jooksul järjepidevalt kasvanud (2023: 71, 2022: 66, 2015: 32). Kõige enam esitati Eestist mullu patenditaotlusi transpordi vallas (13,5%), järgnesid ehitusinseneriteadus ning arvuti- ja meditsiinitehnoloogia valdkonna taotlused.
Võrdluseks võib tuua, et Leedust esitati mullu 71 taotlust (taotluste arv on möödunud aastaga võrreldes märkimisväärselt langenud) ning Lätist vaid 36. Taotluste arv miljoni elaniku kohta Eestis oli seega 55, 56, Leedus 26,02 ja Lätis 19,19.
Siiski jääme siin alla näiteks oma põhjanaabrile Soomele, kust 2024. aastal esitati EPO-le 2400 patenditaotlust ning mis patenditaotluste arvult miljoni elaniku kohta on Šveitsi ja Rootsi järel edetabelis kolmandal kohal.
Patendiameti peadirektor Margus Viher leiab värske statistika valguses, et kuigi tuleb tunnustada ettevõtjaid, kes oma leiutisi kaitsevad, võiks patenditaotluste arv olla märksa suurem. „Eesti ettevõtjad ja leiutajad loovad maailmatasemel uuendusi. Kui me ise oma leiutisi ei kaitse, teevad seda meie eest teised – ja siis võib olla juba hilja. Loomevara kaitsmine ei ole pelgalt formaalsus, vaid oluline samm konkurentsieelise ja turupositsiooni kindlustamisel nii Eestis kui ka laiemalt maailmas,” rõhutab Viher.
Eesti Patendiametisse esitati 2024. aastal kokku 30 patenditaotlust, neist 27 Eesti taotlejatelt.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
