Pärnu Maakohus tunnistas Vjatšeslav Leedo ja Saaremaa Laevakompanii endised juhtivtöötajad süüdi Saaremaa Laevakompanii maksejõuetuse põhjustamises

Täna, 10. detsembril tunnistas Pärnu Maakohus Tõnis Rihvki, Vjatšeslav Leedo ja Lennart Viikmaa süüdi AS Saaremaa Laevakompanii (edaspidi SLK) maksejõuetuse põhjustamises. Grete Kundratsi tunnistas kohus süüdi dokumendi võltsimises ja SLK maksejõuetusele kaasaaitamises, AS-i Holostovi Kinnisvarahalduse süüdi võltsitud dokumendi kasutamises.

Kohus mõistis T. Rihvkile ja V. Leedole karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust 4 aastase katseajaga. L. Viikmaale mõistis kohus karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust 3 aastase katseajaga ja G. Kundratsile 1 aasta ja 3 kuud vangistust 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. AS-ile Holostovi Kinnisvarahaldus mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 250 000 eurot, mis jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui AS ei pane toime uut tahtlikku kuritegu 2 aasta pikkuse katseaja jooksul. Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohus rahuldas OÜ Reyna Trade tsiviilhagi ja mõistis V. Leedolt, T. Rihvkilt ja L. Viikmaalt solidaarselt kannatanu kasuks 314 338,40 eurot + viivise. Tsiviilhagi tagamiseks seatud keelumärked ja kohtuniku hüpoteegi jättis kohus muutmata kuni tsiviilhagi täitmiseni.

AS-ilt Holostovi Kinnisvarahaldus mõistis kohus konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltuluna välja 4 099 345 eurot, mis tuleb tasuda 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Pärnu Maakohus on varasemalt konfiskeerinud süüteoga saadud vara ja seadnud kohtulikud hüpoteegid AS-i Holostovi Kinnisvarahalduse kinnisasjadele Eesti Vabariigi kasuks. Tänase otsusega jättis kohus need määrused muutmata kuni nõude täitmiseni summas 773 180 eurot.

T. Rihvk, V. Leedo, G. Kundrats ja AS Holostovi Kinnisvarahaldus peavad tasuma menetluskuluna riigituludesse 6197,15 eurot, L. Viikmaa 18 462,20 eurot.

Kohus leidis, et pankrotikuritegu ja dokumendi võltsimine ning võltsitud dokumendi kasutamine on leidnud tõendamist süüdistuses toodud asjaoludel. Kohus märkis, et kõik neli osategu olid omavahel seotud ja kandsid eesmärki põhjustada SLK maksejõuetus. Süüdistatavad panid teod toime kavatsetult, et SLK maksejõuetus süveneks ja võlausaldajate nõuded jääksid rahuldamata. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse mõistlikku menetlustähtaega. Samuti ka kehtivat kohtupraktikat ja seda, et süüdistatavad on varem karistamata ning uusi kuritegusid pole nad toime pannud.

Tõnis Rihvki süüdistati AS Saaremaa Laevakompanii juhatuse liikmena SLK maksejõuetuse põhjustamises (aktsiatehing, tütarettevõtete müük, aktsiate pantimine, garantiinõude tunnistamine) ning garantiidokumendi võltsimises.

Vjatšeslav Leedot süüdistati SLK nõukogu liikmena SLK maksejõuetuse põhjustamises (aktsiatehing, tütarettevõtete müük, aktsiate pantimine, garantiinõude tunnistamine). Samuti süüdistati V. Leedot maksejõuetuse põhjustamisele kaasaaitamises (aktsiatehing, garantiinõude tunnistamine), garantiidokumendi võltsimisele kaasaaitamises ning võltsitud garantiidokumendi kasutamises.

Lennart Viikmaad süüdistati SLK nõukogu liikmena SLK maksejõuetuse põhjustamises (aktsiatehing, SLK tütarettevõtete müük, SLK aktsiate pantimine) ja maksejõuetuse põhjustamisele kaasaaitamises (aktsiatehing).

Grete Kundratsit süüdistati garantiidokumendi võltsimises ja SLK maksejõuetuse põhjustamisele kaasaaitamises (SLK poolt garantiinõude tunnistamine).

AS-i Holostovi Kinnisvarahaldust süüdistati võltsitud garantiidokumendi kasutamises.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.

Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kaido Tuulemäe kommentaar:

Tegemist on olnud pika ja mahuka kohtumenetlusega, mistõttu on prokuratuuril hea meel, et tänase Pärnu Maakohtu otsusega jõuti esimese vaheetapini õigusselguse loomisel. Kohus nõustus süüdistuses esitatud seisukohtadega ja andis otsuses mõista, et äritegevusest tulenevaid probleeme ei saa lahendada varadega skeemitades ja tahtlikult äriühingu varalist seisu kahjustades. Lisaks on oluline, et kohus mõistis süüdistatavatelt välja kriminaaltulu, mille tasumine on tagatud ligikaudu 800 000 euro ulatuses kohtueelse menetluse käigus arestitud varadega.

Siinkohal on tähtis mõista, et kuigi igal äriühingul on omanik, ei tähenda see, et äriühingu tegelikud kasusaajad võivad probleemide tekkides lihtsalt enda loodud juriidilise isiku ehk ettevõtte varasid liigutada nii nagu see omanikule on soodsam. Nii nägi prokuratuuri esitatud tõendeid tervikuna analüüsinud kohus, et tõstes SLK varasid teise ettevõtte varade bilanssi kahjustasid süüdistatavad teadlikult SLK majanduslikke huve.

Loodetavasti saadab tänane kohtuotsus ka laiema sõnumi ja näitab, et riik seisab ettevõtete huvide eest. Seda isegi juhul kui selle loojad ja juhid panevad äriühingu huvid tahaplaanile.

Siiski mõistame, et tegemist on alles esimese astme kohtu lahendiga, millele järgnevad vaidlused kõrgemates kohtuastmetes.

Samal teemal

Viimased uudised