Parimad Lõuna Eesti laadad
Avaldatud: 19 august, 2025
Pilt: Unsplash Lõuna-Eesti on tõeline laadakultuuri pärl, kus iga-aastaselt toimuvad sajad mitmekesised üritused, mis toovad kokku käsitöömeistrid, toidutootjad, kauplejad ja tuhandeid huvilistest külastajaid. Lõuna Eesti hõlmab kuut maakonda – Jõgeva, Põlva, Tartu, Viljandi, Valga ja Võru – millest igaühes leidub ainulaadseid traditsioone ja omapäraseid laadakultuure.
Hauka laat – Eesti pikima traditsiooniga
Hauka laat Antslas on kahtlemata Lõuna-Eesti ja terve Eesti kõige ajaloolisema taustaga laat. Esmakordselt mainiti seda ametlikus laadateates 1903. aastal, kuid tegelikult hakati laatu pidama juba tsaariajal 1850ndatel aastatel. Laat toimub augustikuu alguses ja toob Antslasse, mis tavaliselt on umbes 1300 elanikuga, kümneid tuhandeid külastajaid.
Laat hõlmab kogu Antsla kesklinnas toimuvat kauplemine on jaotatud erinevatesse tsoonidesse. Käsitöö ala asub peamiselt Jaani tänaval, tehnika koondub Coop Konsumi ette parklasse, ehitusega seotud ettevõtted on koondunud Veski tänavale ning toidupark asub samuti Veski tänava äärde. Lastele on rajatud mitu atraktsiooniala koos batuutide, elektriautode, ponisõidutamise ja väikeloomade loomaaedaga.
Hauka laada eripära seisneb selle rikkalikus meelelahutusprogrammis. Õhtuti toimuvad staadionil suured kontserdid rahvusvaheliselt tuntud esinejatega, laululaval ja augulaval erinevad üritused ning kultuuriprogramm. Romuralli on saanud laada lahutamatuks osaks, mis toob kohale ka mootorispordihuvilistet.
Viljandi hansalaat ja hansapäevad
Viljandi hansapäevad on üks Lõuna-Eesti kõige värvirikkamaid ja kõige rohkem külastajaid ligitõmbavaid üritusi. Üdna toimuvad juunikuu alguses ja muudavad Viljandi vanalinna tõeliseks keskajaeamimaks maailmaks. Hansalaada ajal täidub linn hansaajastu elu ja meluga, kus kaupmehed, käsitöölised ja külastajad sukelduvad ajaloolisse atmosfääri.
Hansapäevade programm algab tavaliselt reede õhtul avatseremooniga raekoja pargis, mille järel toimub ühine rongkäik. Laupäeval ja pühapäeval täidavad vanalinna tänavad kauplejad, käsitöömeistrid ja erinevad ettevõtted. Laat toimub laupäeval kell 10-19 ja pühapäeval kell 10-15.
Hansapäevade eripäraks on keskaja teemaga seotud tegevused, kultuuriprogramm ning kuulus Kohvikuöö, mis toimub laupäeva õhtul vanalinnas. Ürituse käigus toimuvad ka spordivõistlused, sealhulgas rahvusvaheline padeliturniir ja jalgpalliturniir HANSA CUP.
Maamess – Baltimaade suurim põllumajandusmess
Tartu Maamess on rahvusvaheline põllumajandus-, metsandus-, aiandus- ja toidutööstuse mess, mis toimub igal aastal aprilli lõpus Tartu Näituste messikeskuses. Ürituses osaleb üle 450 eksponenti üheksast riigist, muutes selle Baltimaade suurimaks maamajandusürituseks.
Maamessi külastab igal aastal üle 40 000 inimese, kes tulevad tutvuma uusimate põllumajandustehnikate, metsandustööriistade, aianduskaupade ja toidutööstuse uuendustega. Messil toimuvad ka erinevad esitlused, töötoad ja seminarid, mis on suunatud nii professionaalidele kui hobiaednikele.
Ürituse kolmepäevane programm hõlmab neljat põhisuunda: rahvusvahelist põllumajandusnäitust, puidutöötlemis- ja metsandusnäitust, toidumessi ning aiandusnäitust. Maamess toimub tavaliselt neljapäevast laupäevani, külastamisajadega 10:00-18:00 esimesel kahel päeval ja 9:00-16:00 viimasel päeval.
Tartu traditsioonilised laadad
Tartu linnas toimub igal aastal mitu suuremat laata, mis on saanud traditsiooniliseks osaks kohaliku kogukonna elust. Kevadlaat toimub mai keskpaigus ja keskendub peamiselt aiakaupade, istikute, lilleseemnete ja kevadtööde jaoks vajalike tarvikute müügile. Hansalaat toimub juulikuu keskpaigal kahe päeva vältel ja keskendub käsitööle, kohapealsele toiduvalmistamisele ja ajaloolisele atmosfäärile.
Tartu jõululaat detsembris täidab linna keskuse pühademeeleoluga, kus müüakse jõulukingitusi, käsitöötooteid ja traditsioonilist jõulutoitu. Maarjalaat augustis keskendub kohalikule toidule ja käsitööle.
Kõik Tartu laadad korraldab AS Tartu Turg ning needel toimuvad peamiselt Raekoja platsil, Küüni tänaval ja jõeäärsel käsitöötänaval. Kauplejate registreerimine toimub tavaliselt mõni kuu enne üritust.
Jõgevamaa omapärased laadad
Jõgevamaal toimub mitu ainulaadset laata, mis peegeldavad piirkonna rikkalikku kultuuripärandit. Küüslaugufestival on tõeline eksklusiivne üritus, kus saab avastada küüslaugu erinevaid maitseid ja kasutusviise. Mustvee suur suvelaat toob kokku kohaliku kogukonna ja külastajad Peipsi äärde, kus saab maitsta kohalikku järvekalalt ja nautida veeäärset atmosfäari.
Põltsamaa lossipäevad viivad külastajad ajamasinaga minevikku, kus saab kogeda ajaloolist atmosfäari. Rääbisefestival Jõgevamaal keskendub värskele mereteematikale ja räimeteematikale ning pakub meelelahutust kogu perele.
Põlvamaa kaasahaaravad üritused
Põlvamaal toimuvad laadad on tuntud oma kohaliku käsitöö ja traditsioonide poolest. Mooste lina- ja käsitöölaat tutvustab piirkonna vana käsitöökultuuri, eriti linatöötlemise traditsioone. Põlva päevade laat toob kokku kogu maakonna rahva ja pakub mitmekesist kaubavalikut.
Vastse-Kuuste kevadlaat ja talupäev keskendub maaelukultuurile ja traditsioonilisele talupidamisele. Kostitee päev koos laada ja lõikuspiduga tähistab sügist ja põllutööde lõppu.
Valgamaa kultuurilised traditsioonid
Valgamaa laadad on tuntud oma piiriülesed koostööd Läti naabrite. Valga-Valka piirilaat on ainulaadne üritus, mis toob kokku kahe riigi kultuurid ühises laadakeskkonnas. Otepää kevadlaat tervitab kevadperioodi ja pakub traditsioonilisi kevadkaupu.
Sangaste perepäev ja Nipernaadi laat pakub meelelahutust nii suurtele kui väikestele. Liivimaa mihklilaat sügise saabudes kutsub kogukonda ühinema, et tähistada sügishooaega ja nautida kohalikku käsitööd ning toitu.
Võrumaa ainulaadsed traditsioonid
Võrumaal asub mitu väga omapärast laata, millest Lüübnitsa sibula- ja kalalaat on saanud kuulsaks oma spetsialiseerunud kaupade poolest. Laat keskendub kohalikele sibulavanikule ja Pihkva järvest püütud kalale, kuid pakub ka laiemalt käsitööd ja kohalikku toitu. Lisaks traditsioonilistele kaupadele leidub ka kaasaegsemat tehnoloogiat, mille seas erinevad mobiiltelefonid ja muud nutiseadmed on muutunud üha populaarsemaks.
Vastseliina maarahva laat on suunatud eelkõige maarahvale ja keskendub maaeluga seotud kaubadele ja teenustele. Laat toimub traditsioonilist taluelu väärtustavas keskkonnas.
Sulbi mihklilaat ja Nahtsipäeva laat kuuluvad hilissügiseste laadade hulka, mis pakuvad viimast võimalust enne talveperioodi tarbeviiridega varutuseleeks.
Viljandimaa kultuuripärand laatadel
Viljandimaal toimuvad laadad peegeldavad piirkonna rikkalikku kultuuripärandit. Karksi meefestival annab võimaluse tutvuda erinevate mesisortidega ja osaleda huvitavates mesindusega seotud õpitubades. Mulgi mess ja Mulgi pidu esindavad piirkonna omapärast kultuuripärandit.
Olustvere hoidiste mess ja toidulaat keskendub traditsioonilisele toidukultuurille ja säilitamisoskustele. Võhma linna päevade raames toimuv sügislaat “Võhma juurikas” tähistab saagiaega.
Laadakultuuri tähtsus kogukondadele
Lõuna-Eesti laadad mängivad olulist rolli kohalike kogukondade elus, ühendades traditsioone kaasaja vajadustega. Laadad pakuvad platvormi väiketootjatele, käsitöömeistritele ja kohalike ettevõtetele oma toodete tutvustamiseks ja müügiks.
Enamik laadast on külastajatele tasuta, mis muudab nad kättesaadavaks kõikidele ühiskonnakihtidele. Laadad pakuvad ka olulist meelelahutust ja sotsiaalmist suhtlemist, eriti väikestes kogukondades, kus sellised üritused toovad inimesi kokku üle terve piirkonna.
Laadad säilitavad ka traditsioonilisi oskusi ja teadmisi, näiteks käsitööd, kohalikku toidukultuuri ja ajaloolisi tavasid. Paljud laadad keskenduvad konkreetsetele teemadele, nagu põllumajandus, käsitöö või ajalooline kultuur, mida aitab säilitada ja edasi anda järgmistele põlvkondadele.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
