Panga uuring: ootamatult süllekukkunud raha pannakse valdavalt kasvama
Avaldatud: 20 november, 2025
Elisabet Visnapuu. Foto: SEB Ligi pooled inimesed paneksid ootamatult tekkinud 2000 eurot hoiusele või investeeriks ning 20 protsenti hoiaks seda raha pangakontol, näitab SEB korraldatud uuring. Ligikaudu kolmandik kasutaks seda igapäevakulutusteks või teeks suurema ostu. Tulemused näitavad, et sissetuleku suurus rahakasutuses ei peegeldu.
Keskmisest kõrgema palgaga inimesed mõtlevad investeerimisele rohkem. Lausa 44% üle 3000-eurose netosissetulekuga inimestest paigutaks vaba raha väärtpaberitesse. Samas on ka Eesti keskmise palga teenijad altid investeerima. SEB uuringu kohaselt teeb seda iga viies inimene. „Leiab kinnitust, et investeerimine ei küsi sissetuleku suurust ning alustada saab ka väga väikeste summadega,” sõnas SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.
Kõrge sissetulekuga inimeste seas on ka palju neid, kes eelistaks 2000 euroga vähendada oma finantskohustusi nagu laenud või järelmaksud, mis on võrreldav vaid madalaima, kuni 550 eurot kuus teeniva sissetulekugrupiga, kus sedasi vastas 26%. „Rahaliste kohustuste ennetähtaegne vähendamine on vastutustundlik, seda eriti väikese sissetuleku puhul,” lisas Visnapuu.
Enim alla keskmise teenivatest inimestest hoiaks raha pangakontol või suunaks tarbimisse
Keskmisest suurema sissetulekuga ehk kuus 2250–2750 eurot teenivatest inimestest paigutaks ligi kolmandik ootamatult tekkinud vabad eurod kogumishoiusele. Samas hoiaks seda 2000 eurot lihtsalt pangakontol 30% neist, kelle netosissetulek on kuni 550 eurot kuus. Samamoodi käituks ligi viiendik ka 751-1250 eurot ehk alla keskmise palga teenivatest inimestest.
„Kuigi sissetuleku suurus tarka rahakasutust ilmtingimata ei dikteeri, siis tegelikult saavad kõik inimesed teha majanduslikult teadlikumaid valikuid, seda sõltumata sissetulekust. Näiteks on kogumishoius kindlasti oluliselt soodsam lahendus kui raha arvelduskontol hoidmine. Sel juhul saab olemasolevalt rahalt teenida tulu,” märkis Visnapuu.
Keskmise sissetulekuga (1500-1750 eurot) inimestest enim ehk koguni 27% eelistaks ootamatult tekkinud vaba raha suunata tarbimisse ehk kasutada suuremate kulutuste tegemiseks, nagu kodumasin või meelelahutus välisreisi näol.
SEB tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat ja sellele vastas 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
