Palve kaluritele: andke teada märgistatud kaladest
Avaldatud: 18 september, 2025
RMK Põlula kalakasvanduses sirgunud siiad mõni aeg enne merre viimist. Nende elu jätkub Käsmu lahes. Foto: Kristiina Viiron RMK Põlula kalakasvatustalitus kutsub kõiki kalureid üles teatama püüki sattunud märgistatud kaladest. Iga saadud teade on teadlastele ja kalakasvatajatele väga väärtuslik, sest aitab paremini mõista kalade ellujäämist, liikumisteid ja kasvudünaamikat ning hinnata Eesti veekogude kalavarude olukorda.
„Märgistatud kalade kohta saadud info on oluline osa meie tööst – just tänu koostööle kaluritega saame teada, kuidas asustatud kaladel looduses läheb ning millised on nende rändemustrid,” selgitas RMK Põlula kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre.
Kui täpseid detaile ei ole enam meeles, sobivad ka ligikaudsed. Samuti tuleks lisada oma kontaktandmed, et saaksime vajadusel täpsustusi küsida.
„Eriti rõõmustavad on püügiteateid tuurade kohta, kes on saanud elusana merre tagasi,” märkis Saadre. „Tuleb tunnustada meie kalameeste kõrget teadlikkust, kes heameelega vabastavad elusad tuurad püünisest ja lasevad nad merre tagasi. Ühe Saaremaa lõunaranniku kaluri räimemõrras oli tänavu kevadel nädalase vahega koguni kaks tuura – üks Poola, teine meie kasvandik. Poolast kaheaastasena ja 780 grammi raskusena asustatud tuur oli kasvanud meres ühe aastaga umbes kolmekiloseks. Sama püüdja võrku sattunud teise tuura olime asustanud Pärnu jõkke. Mõlemad kalad olid elujõulised ning lasti, nagu peabki, tagasi merre.”
Ta lisas: „Samuti jõudis meieni teade Saaremaa põhjarannikult Triigi lahest, kus 4. augustil sattus võrku kuuekilone tuur. See on seni kõige suurem, kellest meile on teada antud. Tegemist oli kalaga, kelle olime 2020. aasta sügisel asustanud Narva jõkke poolteiseaastasena ja ainult 100 grammi raskusena. Meres oli ta elanud pea viis aastat. Sellised näited kinnitavad, et tuurad saavad meie meres hästi hakkama.”
Eesti rannikuvete püünistesse on aeg-ajalt jõudnud ka Lätis ja Leedus kasvatatud ning asustatud tuurad. „Kalade rändeteed ületavad riigipiire ja koostöö naabritega on teadustöö seisukohast väga oluline,” rõhutas Saadre.
Kõigi Eesti vetes püütud märgistatud kalade kohta võib teateid saata RMK Põlula kalakasvatustalituse kontaktidel. Selgitame välja kala päritolu ja vahendame infot kalapüüdjate ja asustajate vahel.
„Kalurite panus on hindamatu. Iga teade aitab kaasa sellele, et meie jõgedes ja meres jätkuks kalu ka tulevastele põlvedele,” kinnitas Ene Saadre.
Mida teha, kui püüdsite märgisega kala?
- Märkige üles kalamärgise number, püügi aeg ja koht, kala pikkus ja kaal ning püünise liik. Kui olete kala elusana tagasi lasknud, siis andke ka sellest kindlasti teada. Tähtis on teatada märgise number!
- Kui andmed ei ole täpsed, võib saata ka umbkaudse info – iga teadmine on väärtuslik.
- Teateid märgistatud kalade kohta võtame vastu ka juhul, kui kalamärgis on pärit teiste Eesti või välisriikide asutustest.
- Kõik märgisega kaladest teada andnud inimesed saavad soovi korral 6-eurose vaevatasu, väikese kingituse – landi – ning teabe püütud kala asustamise kohta. Selleks tuleb RMK Põlula kalakasvatustalitusele saata oma kontaktandmed.
- Märgisega kalast võib teatada Põlula kalakasvatustalituse e-posti aadressil margis@rmk.ee, RMK kodulehel asuva ankeedi kaudu või helistades märgisele trükitud telefoninumbrile.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
