Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Võru Gümnaasium. Foto: Haridus- ja noorteamet

Tänavuse, 2020. aasta kooli tiitli pälvis Võru Gümnaasium, kes kogus žürii ja rahvahääletuse tulemusena kõige enam punkte.

Napilt järgnes Viimsi Gümnaasium ja punktiarvestuses tuli kolmandaks Tartu Forseliuse Kool.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas kõiki kooliperesid, kes leiavad koolitööde kõrvalt aega konkursil osalemiseks. „See annab imelise võimaluse ka laiemal avalikkusel näha kui palju vahvaid ja omanäolisi koole, mis tekitavad õpilastes koolirõõmu, leidub üle Eesti.“

Minister lisas tiitlit üle andes, et Võru Gümnaasium on suutnud end hoolimata lühikesest tegutsemisajast tõestada suurepärase hariduskeskusena, kus nii õpilased kui õpetajad tunnevad end hästi.

Riigigümnaasiumide võrgustikku kuuluv Võru Gümnaasium jõudis eelmisel aastal Viljandi Gümnaasiumi järel teisele kohale. Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvitsa sõnul on koolipere rõõm tänavuse tiitli üle seda suurem. „See on väga hea näide, kuidas pärast esimest katsetust ei tohi käega lüüa ja alla anda. Tuleb ühiselt pingutada ja siis tulevad ka tulemused,“ tõdeb Kurvits. „Arvan, et meie koolile aitas tiitili tuua õpilaste, töötajate ja vilistlaste koostöö ning meie kooli suur sõpruskond. Minu isiklik arvamus on see, et oleme midagi enamat kui kool. Võru Gümnaasium on kool, kus on ruumi nii loovusel ja ettevõtlikkusel kui ka süsteemsusel ja akadeemilisusel,” rääkis koolijuht ning lisas, et aasta kooli konkurss on tema hinnangul suurepärane võimalus kooliperel ühiselt peeglisse vaadata ja seda peegelpilti loovalt ja lõbusas võtmes ka teistele näidata.

Kolmandale kohale tulnud Tartu Forseliuse Kool kasutab õppetöös ahhaalikku koolimudelit, mille võtmetegevusteks on õpitu seostamine igapäevaelu ja erinevate õppeainetega, õppeainete lõimimine, uurimuslike oskuste arendamine, koostöine õppimine, käed-külge tegevused, üldpädevuste ning loovuse arendamine. Õppetööd iseloomustab õpilaste suurem valikuvabadus ja võimalus erinevaid lahenduskäike katsetada, uurida ning avastada.

Aasta kooli nimetusele kandideeris kokku 31 kooli, neist 5 kutsehariduskoolid. Kõigi osalejate hulgast valis žürii 10 finalisti: Vääna Mõisakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Püünsi Kool, Tartu Forseliuse Kool, Võru Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, TERA Peedu Kool, Viimsi Gümnaasium, Rakvere Ametikool ja Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium. Lõplik tulemus kujunes žürii hinnete ja rahvahääletuse tulemusena. Rahvahääletuses andis oma hääle 11000 inimest ja aasta kooli finalistide videosid vaadati  ligi 50000 korda.

2020. aastal kuulusid žüriisse Marcus Ehasoo Eesti Õpilasesinduste Liidust, Aivi Jürgenson Haridus- ja Teadusministeeriumist, Reilika Kaasik Haridus- ja Noorteametist, Laura Kõrvits, kes on ERR ETV2 noorte saate „Nova“ toimetuse liige ja näitleja Karl Robert Saaremäe.

Aasta kool on Haridus- ja teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud aasta õpetaja konkursi „Eestimaa õpib ja tänab“ osa, et väärtustada lisaks üksikisikutele ka koole tervikuna. Loovkonkursi eesmärk on näidata kooli inspireerivas ja lõbusas võtmes – kool ei ole lihtsalt õppeasutus, vaid laste ja noorte kohtumispaik, kus lisaks õppetööle saab sisukalt ja toredalt aega veeta ning koostöös ja üksteist toetades ühiselt tegutseda. Aasta kooli valitakse kolmandat korda, varem on tiitli võitnud Viljandi Gümnaasium ning Tallinna 32. Keskkool.

Haridus- ja noorteameti eesmärk on edendada ühiskonnas õpetajaameti väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu. Konkursi läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Viimased uudised