Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kaitseväe pilt.

Laupäeval, 31. jaanuaril toimus Valgamaal Paju lahingu mälestustseremoonia meenutamaks 107. aasta möödumist Vabadussõja ühest ohvriterohkeimast lahingust, mille käigus langes partisanide pataljoni ülem leitnant Julius Kuperjanov.

„Paju väljadel ründas Kuperjanovi pataljon endaga võrdse suurusega vastase jõude ja purustas need, luues sellega tingimused Valga vabastamiseks. Kahjuks sai Paju lahingus surmavalt haavata ka meie väeosa rajaja, leitnant Julius Kuperjanov,” ütles 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Lauri Teppo. „Me mäletame oma rügemendi kangelastegusid ning ka tänapäeval oleme me valmis asuma rünnakule näiliselt ebasoodsates tingimustes, tehes seda kiirelt, surmavalt ja osavamalt kui kunagi varem. Ikka selleks, et purustada vastase väed ja võita. Vaenlase hirmuks!”

Paju lahing omab Eesti Vabadussõjas suurt strateegilist ja sümboolset tähendust, milles osalesid Kuperjanovi partisanide pataljon ning Soome vabatahtlikest koosnenud Põhja Poegade rügemendi võitlejad.

Paju memoriaalile asetasid pärjad Kuperjanovi jalaväepataljoni, Kaitseliidu Valga maleva ja Valga valla esindajad. Paju lahingu aastapäeva tseremoonia korraldas Kaitseliidu Valga malev koostöös Valga valla ja Valga Sõjamuuseumiga.

Lisaks Paju memoriaalile asetati pärjad ka Paju mõisa pargis asuva Põhja Poegade mälestuskivi jalamile.

Paju lahing oli osa 1919. aasta alguses hoo sisse saanud Eesti rahvaväe vastupealetungist Nõukogude vägede vastu. Eesti rahvaväe poolt osalesid lahingus Julius Kuperjanovi juhitud Tartu partisanide pataljon ning Soome vabatahtlikest koosnenud Põhja Poegade rügemendi võitlejad, Paju mõisa kaitsesid Läti punased kütid. Paju lahingut peetakse Vabadussõja veriseimaks lahinguks: kuperjanovlased kaotasid langenute ja haavatutena 72 ning Põhja Pojad 68 võitlejat. Teiste hulgas sai Paju väljadel surmavalt haavata ka leitnant Julius Kuperjanov, kes suri kaks päeva hiljem Tartus.

Viimased uudised