Päästeamet: Omavalitsustel on sel aastal mitmeid võimalusi kriisivalmiduse suurendamiseks
Avaldatud: 21 veebruar, 2025
Regionaalsete kriisikomisjonide ühisseminar. Foto: Päästeamet 20. veebruaril toimunud regionaalsete kriisikomisjonide ühisseminaril seati 2025. aastaks kolm peamist fookust, millega üheskoos tegeleda: kriisikindluse suurendamiseks mõeldud toetusvoorude otstarbekas kasutamine, omavalitsuse riskianalüüside tegemine ja erinevatel koolitustel ning õppustel osalemine.
Päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing tänas kohalikke omavalitsusi hea teavitustöö eest sünkroniseerimise ajal ning lisas, et selle protsessiga astusime märkimisväärse sammu edasi kõikide valmisolekus – jõudsime üheskoos väga suure hulga inimesteni. „Peame tegema kõik selleks, et elanik, omavalitsus, päästeamet ja teised asutused oleksid valmis ka kõige halvemaks kriisiks,” sõnas Lambing. „Erinevad õppused on kõige parem võimalus ajakohastada plaane ja tegevusi ning koos harjutada. Õppuse käigus tehtud vigadest saab head õppetunnid. Päästeamet on alati valmis omavalitsustele õla alla panema nii toetusvoorudega, koolituste, õppuste kui ka nõuannetega. Peame kõik tegema ära oma tehte, et olla päriselt valmis.”
Mullu oktoobris jõustunud hädaolukorra seaduse muudatuste järgi muutusid kõik 79 Eesti kohalikku omavalitsust elutähtsaid teenuseid korraldavateks asutusteks. See tähendab, et kriisiolukorras lasub neil vastutus tagada elutähtsate teenuste – teede, veevõrkude, kanalisatsiooni ja kaugküttesüsteemide – toimimine
Sellest tulenevalt eraldab siseministeerium järgmise kolme aasta jooksul (perioodil 2025-2027) kokku 2,25 miljonit kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmiseks. Toetus ühe kohaliku omavalitsuse kohta on 9493 eurot aastas ja selle peamine eesmärk on aidata omavalitsustel kaasata vajalikku tööjõudu
2025. aastal avab päästeamet kaks toetusvooru, millest esimene on kohalikele omavalitsustele, et võimaldada generaatorite soetamist ja luua generaatoriga ühendamise võimekust evakuatsioonikohtades, kriisiaegsetes info- ja tugipunktides ehk kerksuskeskustes ja lasteaedades. Selle toetuse kogueelarve on 800 000 eurot. Teine toetusvoor on mõeldud korteriühistutele generaatorite soetamiseks ja nende ühenduskohtade loomiseks, eelarve on 1 165 000 eurot.
Kerksuskeskusi on Eestis kohalike omavalitsuste ja kogukondade hea töö tulemusel pea 300. Lisaks valmistavad päästeamet ja omavalitsused koostöös ette ka evakuatsiooni- ja avalikke varjumiskohti. Päästeamet tänab kõiki omavalitsusi ja kogukondi, et nende kohtade olulisust on mõistetud ja töö kriisiabipunktide arendamise, täiendamise ja testimisega käib pidevalt edasi.
Sisekaitseakadeemias on värskelt avatud elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskus, mis toetab päästeametit ja teisi riigiasutusi, omavalitsusi ning elanikke kriisiteadlikkuse suurendamisel. Selleks tehakse vastavaid koolitusi, e-kursuseid, töötatakse välja õppematerjalid ja antakse edasi vajalikke teadmisi kriisideks valmistumisel
23.-24. aprillil korraldab päästeamet omavalitsustele üleriikliku kriisiõppuse „Kevadmurd”, et mängida läbi inimesele eluks vajalike teenuste tagamine.
Kirikute kogudusedki on pakkunud end kriisi ajal riigile appi. Näiteks saavad nad pakkuda tuge riski- ja kriisikommunikatsiooni võimendades, varjumis- ja evakuatsioonikohta pakkudes, psühholoogilist abi osutades ja muidugi tehes igakülgset koostööd kohaliku omavalitsusega.
Regionaalset kriisikomisjoni juhib päästeamet ning sinna kuuluvad kõik kohalike omavalitsuste juhid, riigiasutuste- ja kaitsevaldkonna esindajad.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
