Päästeamet: Jääolude kohta leiab infot ilmaäpi ILM+ jääkaardilt
Avaldatud: 18 veebruar, 2025
Foto: Lõuna päästekeskus Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel veekogudel, tulemusi saab vaadata Keskkonnaagentuuri ilmaäpi ILM+ uuendatud jääkaardilt.
Sellest talvehooajast on ILM+ kaudu kõikidele jäähuvilistele kättesaadav info jää paksuse kohta erinevatel siseveekogudel. Ilmaäpi jääkaart on loodud selleks, et oleks võimalik paremini edastada infot jääolude kohta siseveekogudel. ILM+ jääkaardile sisestavad värskeid andmed eelkõige päästjad, kes veekogudel jää paksust mõõtmas käivad. Ühtlasi on jätkuvalt kõigil ilmaäpi kasutajatel võimalik edastada vaatlusi ohtlike ilmastikunähtuste kohta.
„Eestis on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, lisaks ka jõed ning lugematu arv tiike. Igale poole me ei jõua, aga kindlasti käime jääd mõõtmas neil veekogudel, kus inimesi käib rohkem ning kus on ka õnnetusi juhtunud,” selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Päästjad mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele, jää olemasolule ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Turvalise jääkaane tekkimine vajab kõvemaid külmakraade, mis kestaks vähemalt kümmekond päeva. Valitud siseveekogudel mõõdetakse jääd regulaarselt ning andmed sisestatakse kohe kaardirakendusse. Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.
„Jääle minnes peab kindlasti veenduma, et see on piisavalt paks ja turvaline. Jääkaardilt on seda võimalik üle kontrollida,” ütles Virkala ning rõhutas, et kaart on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise. Praegu on siseveekogude jääle minek keelatud Harjumaal, Lõuna-Eestis tohib minna järvede ja tiikide jääle, kuid mitte jõgede ja ojade jääle.
„Keskkonnaagentuuri ilmaäppi ILM+ kasutab juba 82 000 inimest. Meil on hea meel, et rakendus on populaarne ja selle erinevaid funktsioone aktiivselt kasutatakse. Koostöös päästeametiga täiustasime äppi ning alanud hooajast saame päästeameti töötajatelt usaldusväärset infot jääolude kohta. Päästeameti info ILM+is suurendab veelgi kasutajate ohutust,” selgitas Keskkonnaagentuuri andmehalduse ja seire funktsioonijuht Svetlana Pudova.
Samuti leiab kaardilt infot tehislike uisuväljakute kohta, kus on turvaline uisutada.
Ilmaäpi saab tasuta alla laadida äpipoodidest Google Play ja App Store. Vaata lähemalt https://www.keskkonnaagentuur.ee/ilmpluss.
Veebis asub jääkaart eraldi kaardikihina aadressil https://jaakaart.envir.ee/hetkeseis. Tähelepanu! Veendu, et kasutad ILM+ äpi viimast versiooni, sest muidu kõik jääkaardi võimalused ei tööta.
Jääle minnes tuleb kaasa võtta jäänaasklid, veekindlas kotis laetud mobiiltelefon ning kuivad riided. Liiast ei ole ka päästevesti kasutamine muu riietuse peal. Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112.
Jääl liikumise meelespea:
- Veendu alati, kas jää kannab ja liigu võimalusel juba eelnevalt käidud kohtades.
- Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrk ja ei tarvitse inimest kanda.
- Nõrgem on jää veel kõrkjate, madalike ja allikakohtade juures ning jõe, oja- või kanalisatsiooni suubumiskohas.
- Praksumist kuuldes lahku kohe jäält, see tähendab, et jäässe on tekkinud praod ning see võib murduda.
- Vooluveekogul, nagu jõgi või oja, on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil ja sulab ilmaolude muutudes kiiremini.
- Pimedas jääl liikumisel tuleb arvestada eksimisohuga.
- Lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu peab arvestama külmumisohuga.
- Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
