Päästeamet: EE-ALARMi testid muutuvad regulaarseks
Avaldatud: 18 detsember, 2025Sel nädalal jõustus siseministri määrus, millega pandi paika, kuidas ohuteavituse süsteemi EE-ALARM saab testida ning kasutada. Päästeamet koordineerib edaspidi süsteemi arendamist, testimisi ja õppusi ning teavitab sellest ka inimesi.
„Ohuteavituse arendamine ei ole ühekordne projekt, vaid pidev töö kogu elanikkonna turvalisuse nimel. Hiljuti jõustunud hädaolukorra seaduse muudatused ja nüüd ka see määrus ei tähenda, et jääksime loorberitele puhkama – vastupidi. Siseministeeriumi valitsemisalas arendame elanikkonnakaitset ja ohuteavitussüsteemi järjepidevalt edasi, sest tehnoloogia ja ohud muutuvad ning on oluline nendega kaasas käia. Hea ohuteavitussüsteem on selline, mida pidevalt arendame. Meie anname endast maksimumi, et inimesed oleks kriisiolukorras võimalikult hästi kaitstud ja õigeaegselt teavitatud,” ütles siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim.
„EE-ALARMi testid on tulnud, et jääda. Eestis on elanikkonnakaitse valdkonnaga aktiivselt tegeletud vaid viimased neli aastat. Selle käigus on välja arendatud täiesti uus ja kompleksne ohuteavituse süsteem, millega tuleb järgnevatel aastatel veel edasi töötada,” ütles päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremets. „Paljud Euroopa riigid on juba aastakümneid omanud ohuteavitussüsteeme ning neid regulaarselt testinud selleks, et veenduda, et süsteem on jätkuvalt toimiv ja töökindel. Meie peame oma süsteemi testima eelkõige seetõttu, et see on täiesti uus. Oluline on kitsaskohad teada saada enne kriisi: me ei taha saada valusaid õppetunde siis, kui süsteemi on päriselt vaja kasutada.”
Riigil on kohustus kõikidest EE-ALARM testidest inimesi eelnevalt teavitada ning jagada infot testimise eesmärgist, toimumise ajast ning sellest, missuguseid ohuteavituse kanaleid testil või õppusel kasutatakse.
Määrusega täpsustati ka, mis tingimustel võib reaalses ohuolukorras EE-ALARM süsteemi kasutada ning inimestele teavitusi saata. Ohuteavituse välja saatmisel võetakse kasutusele erinevad ohutasemed, sest tulevikuarendused võimaldavad käivitada teavitust ka erineva intensiivsusega – näiteks lasta suure ohu korral nutitelefonist helialarmi ka siis, kui telefon on hääletuks seatud. Ohuteavituse kanalite ohutasemete kirjeldamise eesmärk on tagada, et EE-ALARMi kasutatakse vastutustundlikult ning kanalite valikus lähtutakse olukorra tõsidusest. Näiteks ei saa sireenivõrgustikku kasutada olukorras, kus puudub kiire ja otsene oht inimeste elule ning tervisele ja inimeste ohutus on võimalik tagada teiste ohuteavituse kanalite kaudu.
Ohuteavitused liidestatakse paari aastaga ka automaatselt digitaalse televisiooniteenusega, mis jõuab enamiku inimesteni ja tagab, et ootamatutes olukordades jõuab teave kiiresti ja laiapõhjaliselt inimesteni. Praegu on ohuteavituse süsteemi EE-ALARM osadeks asukohapõhine SMS-sõnum, äpiteavitused, ribatekstid ERR kanalites ning üleriigiline sireenivõrgustik.
EE-ALARM-i koordineerib Päästeamet koostöös Häirekeskuse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning Riigiside Sihtasutusega.
Määrusega saab lähemalt tutvuda Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/112122025007









