Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eilne pikk ja pime õhtu Võrus oli paras õudusunenägu ning ellujäämiskool. Hakkas juba pimenema, kui elekter korraga ära läks. Olin just supi pliidi peale pannud, aga no pärast seda ei olnud muidugi mingit supikeetmist. Õnneks olin jõudnud enne seda makarone keeta ja külmkapp – mis nüüd kiiruga sulama hakkas – polnud ka päris tühi.

Alguses me nii väga ei muretsenudki, sest kui ma laps olin, siis läks ka elekter Rakveres vahetevahel ära, aga tuli alati tunni või kahe pärast tagasi. Olin täiesti veendunud, et nii juhtub ka nüüd. Toad olid juba pimedad ja süütasin küünla. Aga see hakkas vastikut suitsulõhna sisse ajama ning Inno leidis teise lahenduse – LED-lambid. Kui suvel Portugali rannikul telkisime, siis olid need meil kogu aeg telgi laes ning kulusid ka nüüd marjaks ära.

Tunni aja pärast olime juba kerges ärevuses. Kraanist kadus vesi ära. Õnneks oli meil üks kanister poest ostetud allikaveega alles. Jumal tänatud, sest nagu linna peal uitavad tuttavad veel töötava mobiiltelefoni vahendusel teada andsid – poed olid ka kõik pimedad. Nii et osta poleks sealt saanud mitte midagi. Isegi mitte küünlaid ega LED-lampe.

Kahe tunni pärast hakkas juba kergeks paanikaks minema, sest radiaator hakkas külmaks minema. Muidu oleks elektriradika taha pannud, aga kuidas, kui elektrit pole??? Sooja tekitamise võimalus oli seega null. Polnud muud varianti kui neljakesi sooja teki alla pugeda ning seal võbiseda.

Siis sai Inno telefoniühenduse ühe elektrikuga, kes ütles, et elektri taastamisega läheb aega vähemasti neli või viis tundi. NELI VÕI VIIS TUNDI? Väikeste lastega külmas toas??

Nägin aknast, kuidas vastasmajas elavad pered koju tulid ning taskulambi valgel koju komberdasid. Sest trepikojad olid ju ka pimedad! Piilusin meie trepikotta – inimesed tulid koju taskulambita, käsikaudu ümbrust tajudes. Mõnel polnud vett, mõnel polnud küünlaid. Kõik olid segaduses, sest mitte kellelgi polnud mitte mingisugust infot. Vahepeal olid ka internet ja mobiiltelefon otsad andnud. Mitte keegi ei teadnud, kaua katkestus veel kestab. Tuba läks üha külmemaks.

Kella üheksaks, laste uneajaks valitses toas ikka veel pilkane pimedus ning tuba oli külm nagu hundilaut. Internet ja mobiilside polnud ikka veel tööle hakanud. Ja lootus elekter tagasi saada oli alles kella ühe ajal öösel.

Kõige selle õuduse kestel jäin mõtlema ühe asja üle – nimelt läks meil suvel ühes väikeses, umbes Rõuge suuruses Hispaania külakeses elekter ära. Katkestus oli paari tunni pikkune, aga ei tekkinud mingit paanikat, sest mööda külakest sõitis ringi auto, kust anti valjuhääldi teel inimestele kogu aeg informatsiooni. Võrus mitte midagi sellist aga polnud. Linnas oli täielik vaikus ning linnavalitsusest polnud kippu ega kõppu.

Ma küsin – kus oli linnapea Anti Allas? Või abilinnapead Toomas Sarapuu nign Sixten Sild? Miks nad ei tulnud linna, vaatama, kas inimestega on ikka kõik korras? Ega keegi vaja küünlaid või vett? Enne valimisi sai küll igasugust mõttetut nänni jagada, nüüd oleks saanud keskväljakul inimestele ülivajalikke taskulampe jagada! Või saatnud kasvõi mõne linnavalitsuse töötaja enda asemel. Saanuks ju samamoodi autoga mööda linna sõita ning valjuhääldi teel teada anda, mis toimub ning kui kaugel parandustöödega ollakse!

Nüüd aga jättis Võru linnavalitsus oma inimesed täielikult teadmatusse ning abitusse. Allas oli Võrust läind nagu Savisaar Tallinnast Pronksiöö ajal. Eks ta sõitis reede õhtul pärast tööd oma koju, oma Hundisilmale Rõugesse, ega viitsinud pärast enam tagasi tulla. Nii nagu Savisaar – oli küll Tallinnas linnapea, aga elas hoopis Lääne-Virumaal. Seepärast on paha, kui linnapea linnas ei ela – kriisiolukordades pole teda siis kohal. Abilinnapead Sarapuu ja Sild ka Võrus ei ela, nii et polnud kedagi, kes oleks pimedas linnas vägesid juhatanud ja inimestele natukegi selgust toonud.

Sellises kriisiolukorras tulebki selgelt välja, kui oluline on, et linnapea elaks linnas. Ning mitte ainult ei elaks, vaid oleks alati ESIMESENA kohal, kui midagi juhtub. Kasvõi selgitamas, lohutamas, julgustamas. Eile õhtul oleks seda paljudele inimestele väga vaja olnud. Aga linnapead polnud. Võru linnas valitses kaos.

Järgmine kord valima minnes tasub sellele mõelda, sest see ei pruugi jääda viimaseks kriisiolukorraks.

IRJA TÄHISMAA

P.S. Hiljem selgus, et Võru linnavalitsus oli siiski kohal, aga istus kriisikoosolekul. Samas oleks võinud olla pärast 6-aastast võimulolekut juba kriisiprogrammid välja töötatud, et mitte hakata sellega kriisi puhkedes aega raiskama.

Viimased uudised